Tippsaavutuste salarelvad

16. juuli 2017, 09:00
Rivo Sarapik
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170716/OPINION/170719820/AR/0/AR-170719820.jpg

On kaks tohutu mõjuga tegevust, mille enamik jätab kasutamata, kirjutab ajakirjanik Rivo Sarapik.

Esimene on vähendada seisukoha võtmist ehk arvamuse kujundamist asjade, nähtuste, inimeste ja käitumiste suhtes. Olgu selleks keeleliselt koba minister, Maa kuju või presidendi vastuvõtu mood. Arvamusest loobumine ei ole seejuures üleolev suhtumine, et mind ei huvita, sest ka see on arvamus, vaid täiesti hinnangutest loobumine. Asjad on, nagu on.

See tundub pisiasi, kuid iga otsuse peale kulub tahtejõudu ja see on Florida Ülikooli psühholoogiaprofessori Roy Baumeisteri hinnangul nagu muskel ehk kasutamisel see väsib. Mis tähendab, et kui päev algab näiteks sotsiaalmeedias laike või vihanägusid jagades või eestlase piinu mitte hindavat ilma (kuula ka Tujurikkuja "Olla eestlane on halb") üle kirudes, kaob aur märkamatult kuhugi. Nii asendabki käegalöömine päeva edenedes töö tegemise ja pingutamise tahte, lubaduse õhtul trenni minna või dieedist kinni pidada.

Seetõttu teevad kaugele jõudnud hommikul esimese asjana ära kõige määravamad või ka raskemad asjad, mitte ei looda tühjast-tähjast ülejäänud tahtejõuriismete toel nii enda kui maailma elu parandada. Praktiliselt näeb see välja nii, et näiteks Facebooki juht Mark Zuckerberg kannab iga päev ühesugust halli T-särki, et ei peaks kulutama väärt energiat hilpude valimisele. Endine New Jersey linnapea ­Chris Christie aga pani järgmise päeva lõuna ning riided alati valmis eelmisel õhtul. Mida vähem mikroskoopilisi, ehk ka mikroskoopilise mõjuga otsuseid, seda parem.

Tippude ühine võte

Ent enne otsuseid ja tegutsemist teeb tunnustatud juhtimisajakirja Harvard Business Review andmeil järjest suurem hulk edukate ettevõtete juhte, loojaid ja tippsportlasi veel midagi. Arianna Huffington, Jerry Seinfeld, Oprah, Tony Robbins, Richard Branson ja paljud teised mediteerivad ehk teevad praktilisi meeleharjutusi. Nende tulemusel suudab inimene paremini keskenduda, tundeid ja pinget juhtida (mitte taluda) ning seeläbi paremaid otsuseid teha, kasvab ka loovus ja emotsionaalne intelligentsus ehk näiteks töötajad saavad omavahel paremini koos töötatud jne.

Vähe sellest – värske uuringu järgi muudab sellega tegelemine ka inimese geene ja heastab pingeliselt elatud eluga, mida ettevõtliku inimese elu kipub olema, kaela toodud kahju ehk ehitab omale uut keha. Nii ongi enne millegi tegemist või otsustamist kasulik teha mitte midagi, et seejärel õigesti ja hästi tegutseda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. July 2017, 15:51
Otsi:

Ava täpsem otsing