Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Digioskused vaeslapse osas
Eesti tööandjad on aktiivsed koolitajad, kuid ebaõiglaselt vähe tähelepanu pööratakse töötajate digitaalsete oskuste arendamisele, leiab personalijuhtimise ühingu PARE tegevjuht Ene Olle.
Eestist kui e-riigist on räägitakse kiitvalt ning Eesti IT-ettevõtted ongi ühed maailma parimad. Digitaalsete lahenduste rakendamise poolest ühiskonnas oleme samuti eeskujulikud.
Kuid see ilus kuvand ei ole päris lõpuni aus. Eestis on palju inimesi, kelle tegelik digioskuste tase on vähene või puudulik ning võib lõpuks piirata ettevõtluse konkurentsivõimet. Tööandjate keskliidu uuringust selgub, et pea pooled Eesti tööstusettevõtted pole kunagi midagi teinud enda töötajate digitaalsete oskuste arendamiseks – seda ajal, mil tööstuse digitaliseerimine üha kiireneb. Pilvetehnoloogia ja asjade interneti areng tõotab muuta ettevõtete toimimist tulevikus drastiliselt. Kui me tahame edaspidigi olla digimaailmas eeskujuks, siis peame pingutama.
Tehnoloogia arenguga käib loomuliku osana kaasas ka töötajate arendamine, vastasel juhul ümbritsevad meid innovaatilised lahendused, millega me ei oska midagi peale hakata. Töötajate digitaalsete oskuste arendamine on tööstusettevõtete jätkusuutlikkuse küsimus. Jätkusuutliku arengu kindlustamiseks võiksid ettevõtted lisaks tööalastele teadmistele panustamise asemel näidata initsiatiivi ka töötajate digitaalsete oskuste arendamisel.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.