Sisserände piirarv ei kao, aga võib leeveneda

Piirarv on kehtinud terve inimpõlve ja seda me kindlasti ära ei kaota, kuid ilmselgelt tuleb regulatsiooni kaasajastada ja teha seda hoolikalt läbi mõeldes. Tasakaaluka riikliku poliitika eesmärk on ühelt poolt aidata võimalikult palju kaasa majanduse edenemisele, aga teisalt pidada silmas meie rahvuslikke huvisid ja julgeolekut.

Võtan juba järgmisele valitsuse istungile eelnõu ettepanekutega, mis leevendavad seniseid tööjõurände piiranguid. Eelnõus arvatakse sisserände piirarvu alt välja kahekordset keskmist palka saavad tippspetsialistid ja lühiajaline töötamine pikeneb üheksalt kuult aastale. Kuna muudatused jõustuvad tagasiulatuvalt, saaksime seeläbi kvooti vabastada. Loodame nii saada Eestisse juurde 300 tippspetsialisti, samamoodi nagu tuli mullu IT-töötajate kvoodi alt väljatoomisega siia tööle ligi 150 erialaspetsialisti.

Lühiajalise töötamise pikendamisega saavad leevendust eelkõige sellised ettevõtjad, kelle tegevust majanduse tsüklilisus tugevasti mõjutab ja kel seetõttu vaja rohkem paindlikkust, näiteks ehituses. Lühiajalisi töötajaid tuleb varasemate kogemuste põhjal Eestisse ligikaudu 10 000 ja lisanduva kolme kuuga jõuab vast nii mõnigi hoone enne valmis saada, kui ehitusettevõttel töökätest puudus tuleb.

Mullu kokku kutsutud sisserände piirarvu töörühm jätkab tööd pikaajaliste lahenduste leidmiseks, mille esitab valitsusele järgmise aasta suvel.

Tööturgu tuleb käsitleda aga tervikuna. Majanduse elavdamiseks ja ettevõtluse arendamiseks kulub meile muidugi ära välismaiseid tippspetsialiste. Sisserände piirarv saab ruttu täis aga pigem oskustöölistega ja seda saab ometi leevendada ka oma inimestega. Eestis oli töötuse määr mullu statistikaameti andmetel keskmiselt 5,8%, sealjuures Harjumaal 4,8%, aga Ida-Virumaal lausa 12,4% - meie väikeses Eestis on erinevused maakondade vahel kohati mitmekordsed.

Tark ettevõtja läheb töötukassasse ja räägib oma mure ära, millal ja mis ala spetsialiste tal vaja on ja seda juba aegsasti. Töötukassas osatakse siis planeerida koolitusi ja kursuseid, ja tööandja mure võib saada lahendatud, olgu või osaliselt. Need pingutused kaotavad aga mõtte, kui tööturul tegutsevad sõna otseses mõttes turusolkijad ehk ettevõtjad, kes kasutavad ebaseaduslikku tööjõudu.

Eestis töötab hinnanguliselt 5000 inimest ebaseaduslikult ja siseministeeriumis on meil valmis plaan, kuidas olukorda parandada. Näiteks on juba praegu riigikogu menetluses eelnõu, mis lubab Eestist välja saata inimese, kel on küll viisa siin viibimiseks, kuid puudub õigus Eestis töötada. Sanktsioonide ülevaatamine on üks osa ebaseadusliku töötamise ennetamisest ja tõkestamisest, sest lõppema peab olukord, kus ettevõtja jaoks on soodsam maksta trahve ja jätkata seaduserikkumisega, kui olla aus. Samuti vajab täiendamist karistusseadustik.

Arvestades, et turusolkijate kadumisest võidavad kõik ettevõtjad, võiks sõlmida ettevõtjatega laiapõhjalise kokkuleppe, mille mõte on lühidalt kokkuvõetuna üks: tegutseme seaduskuulekalt, sest sellest võidame me kõik. Ning miks ei võiks seadusi austaval ettevõtjal siis tõesti ka mõningaid eeliseid või soodustusi olla.