Värbamistoetust on vaja

Kui riik on otsustanud maksta tööandjatele välisvärbamistoetust, siis peaks toetusskeem laienema kõikidele välisspetsialistidele, mitte ainult IKT-spetsialistidele. Riik peaks kohtlema võrdselt tööandjaid, kes värbavad välismaa tippspetsialiste.

Mais avaneb kõikidel tööandjatel, kes on võtnud välismaalt tööle IKT spetsialisti, võimalus saada riigilt toetust 2000 eurot iga värvatud töötaja kohta. Toetuse saamiseks tuleb täita veel mõningaid täiendavaid tingimusi, kuid midagi väga bürokraatlikku ja üle jõu käivat siin tööandja jaoks ei ole.

Riik on seadnud eesmärgiks, et tänu värbamistoetusele tuleb Eestisse tööle ligikaudu 2000 välismaalast. On naiivne loota, et 2000eurone toetus on Eesti ettevõtjale peamine motivaator välismaa IKT-spetsialisti palkamiseks. See ei ole nii ja ei peagi olema.

Kuigi välisvärbamistoetuse mõju võib väike olla, on see siiski üks puudolev pusletükk suures pildis. Suure pildi all pean silmas tugiteenuseid, mida riik pakub tööandjatele ja välismaalastele, et Eestisse tuleksid elama ja tööle välisspetsialistid, kes panustavad Eesti majanduse arengusse.

2000eurone toetus tähendab ettevõtjate jaoks seda, et välisspetsialisti värbamise kulud vähenevad. See võib motiveerida välisspetsialiste värbama eelkõige neid ettevõtjaid, kes on mõelnud või plaaninud välisspetsialiste palgata, kuid ei ole seda veel mingil põhjusel teinud. Toetus pakub ettevõtjatele kindlustunnet, et kui ta investeerib välismaa IKT spetsialisti värbamisse ning see õnnestub, siis saab ettevõtja riigilt toetust 2000 euro ulatuses.

Kui ettevõtja võtab tööle mõne muu välismaa tippspetsialisti, kellest Eestis on puudus, näiteks inseneri, keevitaja või ettevõtte juhi, siis nende inimeste värbamiseks riik rahalist toetust ei maksa. Kuigi on teada, et lisaks IKT-spetsialistidele on tööjõu puudus juba praegu ning edaspidi ka mitmete teiste tippspetsialistide puhul.

Kaubandus-tööstuskoda on teinud riigile ettepaneku laiendada toetust ka teistes valdkondades tegutsevate välisspetsialistide värbamiseks. Seda tingimusel, et täidetud on ka muud värbamistoetuse saamise tingimused, sealhulgas vähemalt 2000eurose töötasu nõue. Kui riik pakub toetust, siis ei peaks seda võimaldama vaid ühe valdkonna välisspetsialistide värbamiseks, vaid tingimused peaksid olema kõigile võrdsed.

Mitmed uuringud on näidanud, et Eestis on lähiajal vajadus kümnete tuhandete tippspetsialistide järele. Näiteks OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia raporti kohaselt on aastaks 2020 Eestil vaja ligikaudu 37 000 IKT-oskustega spetsialisti. Praegu on meil selliseid inimesi alla 30 000. See tähendab, et lähiajal on juurde vaja Paide linna elanike jagu IKT-spetsialiste.

Kahjuks ei suuda me ainult kohalike inimestega seda vajadust katta isegi siis, kui suureneb huvi IKT õppimise vastu ja õppekohtade arv. Seetõttu peame oma pilgud pöörama ka välismaa spetsialistide poole ning neid Eestisse tööle meelitama. See tähendab, et järjest rohkematel tööandjatel tuleb mõelda välismaa spetsialistide palkamise peale. Värbamistoetus on üks abivahend, kuidas suurendada tööandjate valmisolekut seda teha.

Samas on suurest pildist puudu olulisemaid pusletükke. Näiteks võib välisspetsialistide palkamisel saada esimeseks takistuseks sisserändekvoot. Probleeme on muidki. Kui välisspetsialist jõuab Eestisse, siis on ta sageli hädas avalike teenuste kättesaadavusega. Näiteks on välismaalasel keeruline leida lapsele inglisekeelset lasteaiakohta või perearsti, kes suhtleb mõnes võõrkeeles.