Palgatõusu pidurit ei paista

Töötajate palgaootused suurenevad – me elame paradigmas, kus kõik peab kogu aeg kasvama ja paranema. Koos hindade kasvuga kasvab ka palgasurve – töötajad püüavad säilitada, aga ka parandada oma elukvaliteeti ning tarbimisvõimalusi. Kuna rohkem raha võrdub edukusega, annab suurem palk ka kõrgema enesehinnangu ning tagab lugupidamise. Seega ei ole lootust, et palgaootuste kasv lähiajal pidurduks, vaatamata sellele, et inimeste toimetulek paraneb aasta-aastalt.

Palgaootuste kasvule lisab auru juurde tööandjate aktiivsus tööturul – tööpakkumisi on palju ning värvatakse aktiivselt. Oluline töökoha vahetamise argument on parem palk, eelkõige põhipalk. Võimalus teenida lisatasusid on tore, aga suurem osa töötajaid eelistab kindlat põhipalka.

Kuigi paljud organisatsioonid kasutavad ka mitmesuguseid lisatasude skeeme, tähendab põhipalkade suhteliselt kiire kasv tasustamise jäigemaks muutumist. Kui mahtudest, käibest, kasumist vms sõltuvad lisatasud annavad võimaluse reageerida kiirelt muutuvale turuolukorrale ning ka tööjõukulusid vajadusel kokku tõmmata, siis põhipalkade vähendamine on märksa keerulisem ja aeganõudvam, seda eriti suuremates organisatsioonides. Seega võib kiire majandusolukorra halvenemine tabada valusamalt just suuremaid organisatsioone, mis praegu põhipalkade tõusu veavad.

Pikemaajalises perspektiivis on tööjõukulude juhtimise võtmeküsimused paindlikkus ja efektiivsus – kuidas me oma piiratud inimressursi võimalikult otstarbekalt ja kuluefektiivselt tööle motiveerime ning seda nii headel kui ka vähem headel aegadel. Tasustamine ei ole ainult igakuine raha maksmine töötajale, vaid on tihedalt seotud töökorraldusega ning väga oluline juhtimisinstrument – inimesed teevad asju raha pärast ja võivad ka tegemata jätta, samuti mõjutab raha inimeste suhtumist. Lisaks palga suurusele on küsimus, kuidas ja mille eest seda makstakse.

Raha kõrval on suureneva väärtusega valuuta aeg – ressurss, mida on meil kõigil ühepalju, aga mida mõned mõistlikumalt kasutavad. See tähendab ka töösuhte ja palga maksmise (ümber)mõtestamist – mida me inimestelt ostame või milliseid kulusid ja ohverdusi kompenseerime. On see aeg, kohale tulemine ja olemine, tulemus või energia, ideed ja emotsionaalne panustamine? Kui tasustamise, sh nii rahalise kui ka mitterahalise, põhimõtted ja väärtused on läbi mõeldud ning analüüsitud ka nende toimimist teistsuguses turuolukorras, aitab see muutustele õigeaegselt ja adekvaatsemalt reageerida.