Ümbrikupalk – miks mitte?

Eesti pensionisüsteemi jätkusuutmatus ei ole mingi saladus, sellest on avalikult palju räägitud. Iseasi, kui palju selle peale igapäevaselt mõeldakse. Lõppeval nädalal oli seda aga põhjust taas teha, sest OECD värske uuringu tulemuste kohaselt on viimase kümne aasta jooksul siinsete pensionifondide reaaltootlus olnud miinuses. Tulevaste pensionäride raha põleb pensionifondides heleda leegiga, fondihaldurid aga küsivad lõkke tegemise eest veel palkagi. Pensionikogujad on viimase kümne aastaga maksnud pankadele teise samba teenustasuna ligi veerand miljardit eurot.

Kui teises pensionisambas raha põleb ning esimene pensionisammas tehakse sõltuvaks tööstaažist, mitte makstud sotsiaalmaksust, siis tekib küsimus – miks peaks töötaja eelistama ausalt maksustatud sissetulekut ümbrikupalgale? Tööandja jaoks on järjest kasvava palgasurve ja tööjõupuuduse tingimustes ümbrikupalga maksmine niigi üpris suur kiusatus.

Jah, muidugi – ümbrikupalga maksmine või selle vastu võtmine on maksumaksjana iseenda tagant varastamine. Sest maksurahaga maksame me ühiselt kinni meile kõigile olulisi teenuseid. Näiteks rahastame sotsiaalmaksuga tervishoidu. Kui aga eriarsti juurde pääseb sotsiaalmaksust tagatud korras aastase ootamisega, sama arsti eravastuvõtule aga kas või homme, siis võtab see ka kõige suurema patrioodi ja solidaarsuse toetaja vanduma.

Eesti rahval on pikk ja rikkalik riigi tagant varastamise kogemus. Võõrvõimu tagant varastamine ei olnudki häbiasi, pigem vastupidi. Mõisa köis, las lohiseb. Nii mõisate kui ka kolhooside aeg on Eestis läbi saanud, kuid riigi tagant varastamise komme ei ole kuskile kadunud. Ettevõtjate hinnangul on viimase kahe aasta jooksul ümbrikupalga osakaal järk-järgult suurenenud.

Kui riik mõjub võõra ja kaugena, ei hoia oma kodanikke – olgu Abhaasias või kodumaal, kogub maksuraha fondihaldurite palkadeks ning sunnib inimesi haiglas ja politseis järjekorras ootama, on seda lihtne petta. Mis juhtub aga siis, kui riigi tagant varastamine muutub auasjaks, võivad keskikka jõudnud inimesed oma kogemusest rääkida.