Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sisserändekvoot läheb ajalukku

    Juba praegu kurdavad ettevõtjad tööjõu nappuse üle. Seda oludes, kus inimeste tööturul osalemise aktiivsus on läbi aegade suurim, sealjuures euroala suurim, ja tööjõud pole veel õieti kahanema hakanudki, kirjutab Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

    Praegu valitsevates heades majandusoludes soovivad ettevõtjad lisatööjõudu palgata ja kuna Eestis tööjõudu napib, on pilgud pöördunud teiste riikide suunas.Foto: EPA
    Tööeas inimeste arv väheneb järgmise kümne aasta jooksul 30 000 võrra – seda on sama palju kui Kuressaares ja Viljandis elanikke kokku. Kahe linna jagu rahvast kõigest kümne aastaga...
    Loodus tühja kohta ei salli, nii ka majandus. Praegu valitsevates heades majandusoludes soovivad ettevõtjad lisatööjõudu palgata ja kuna Eestis tööjõudu napib, on pilgud pöördunud teiste riikide suunas. Euroopa riikide kodanikud võiksid tööturul tekkinud vaakumi täita ilma sisserändepiiranguta, aga seni on huvi Eestis elamise ja töötamise vastu olnud pehmelt öeldes leige. Väljastpoolt Euroopa Liitu püsivalt tulla soovijate suhtes kehtib aga range kvoot – veidi üle 1300 inimese aastas. Selle alla ei käi küll tipptöötajad, iduettevõtjad, IT-spetsialistid ja suurinvestorid, kuid neid on seni Eestisse tulnud veel vähe.
    Väljapääsu – ja töötajate – leidmiseks on ettevõtjad hakanud kasutama lühiajalise töörände võimalust, mille puhul riik tulijate hulka piiranud ei ole. Nii väljastatigi lühiajalisi töölube eelmisel aastal umbes 7500. Selleks aastaks ennustab siseministeerium aga juba umbes 22 000 loa väljastamist. Nii suur kasv näitab selgelt tööjõupuuduse probleemi süvenemist ja ettevõtete püüdu sellega kuidagi toime tulla.
    Sisserände piiramise mõte on kaitsta Eesti tööturgu, säilitades selle sujuva toimimise ja takistades töötasude kunstlikku vähendamist odava välistööjõu abil. Lõviosa lühiajalistest välistöölistest on koondunud ehitusse, teisel kohal on meie ekspordimootor – töötlev tööstus. Töötleva tööstuse koguhõivest moodustavad teiste riikide töötajad väiksema osa, kuid pea iga kümnes ehitusvaldkonnas töötaja viibib siin ajutise tööloaga. Kui sellele juurde arvestada renditööjõud, kasvab välismaalastest ehitajate osakaal veelgi. Kuna mitmel pool on olnud juttu sellest, et just teistest riikidest pärit ehitustöölised on hoidnud selle sektori palgakasvu aeglasemana kui enamikul teistel tegevusaladel, tekib küsimus, kas kvoodiga taotletav eesmärk on ikka täidetud.
    Eestis ajutiselt töötamise hea külg on see, et see aitab praeguses seisus vähendada majanduse ülekuumenemist. Ka on tänu tööjõupuuduse ajutisele leevendamisele palga ja sissetuleku, aga ka hinnakasv stabiilsem. Positiivseks võib pidada sedagi, et lühiajalise tööloaga inimesed ei koorma töötuks jäädes sotsiaalsüsteemi ega riigi rahakotti.
    Olemas ka varjukülg
    Samas on lühiajalisel Eestis töötamisel ka oma varjukülg. Nimelt aitab kohaliku tööjõupuuduse leevendamiseks välismaalt ajutiselt palgatud tööjõud majanduse mahtu üles pumbata, kuid majandustsükkel töötab nagu pendel – võnkele ühes suunas järgneb sama tugev võnge teisele poole. Umbes sama palju kui ajutine tööjõud Eesti majandust heal ajal suurendab, see seda hiljem ka vähendab. Selliselt võimendatud kogutoodangu kõikumine võib tekitada märkimisväärseid võnkeid ka maksulaekumistes. Lühiajaliselt siin töötavate inimeste arvu kasv suurendab maksulaekumisi küll praegu, kuid nende lahkumisel maksulaekumised püsielaniku kohta jällegi vähenevad. Sellega tuleb valitsusel oma tulude ja kulude plaanimisel arvestada.
    Lisaks eelnevale ei ole praegune süsteem, kus hangitakse renditööjõudu näiteks Poola firmade kaudu, läbipaistev ja tekitab küsimuse, mis mõte on sellise lahenduse puhul sisserändekvoodil. Kui töötajate ajutine Eestisse lubamine oleks selgem, jääks välismaisele rendifirmale makstav kasum Eestisse ning ettevõtted ei otsiks lahendusi n-ö hallist tsoonist.
    Tõenäoliselt polegi seda küsimust vaja vaagida kauem kui mõni üksik valimistsükkel, sest kümmekonna aastaga tõuseb Eesti elatustase kõigi eelduste kohaselt sedavõrd, et suurendab märgatavalt Eesti külgetõmmet töö- ja elukohana ning siia soovitakse üha enam tulla ka teistest Euroopa Liidu riikidest. Nii muutub sisserändekvoot vähetähtsaks või suisa tähtsusetuks.
    Allikas: Eesti Panga blogi
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Raul Eamets: valitsus, äkki teeks midagi!
Oleme praeguses eelarvetasakaalu paanikas ära unustanud, et avaliku sektori arengu aluseks on maksud, mida kogutakse erasektorist. Teisisõnu: riik peaks igati soosima uute ettevõtete tulekut Eestisse, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Oleme praeguses eelarvetasakaalu paanikas ära unustanud, et avaliku sektori arengu aluseks on maksud, mida kogutakse erasektorist. Teisisõnu: riik peaks igati soosima uute ettevõtete tulekut Eestisse, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Kümme ohu märki, et aktsia hakkab hapuks minema
Aktsia rallib ja investoril on muhe meel. Samas tiksub kuklas teadmine, et igale buumile järgneb krahh ning kukkumised käivad nii kiirelt, et enamik investoreid jääb aktsiamüügiga hiljaks. Kuidas ohtu õigel ajal tuvastada?
Aktsia rallib ja investoril on muhe meel. Samas tiksub kuklas teadmine, et igale buumile järgneb krahh ning kukkumised käivad nii kiirelt, et enamik investoreid jääb aktsiamüügiga hiljaks. Kuidas ohtu õigel ajal tuvastada?
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Heleniuse kinnisvaraarendus sai Kaamose taustaga juhi
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Tippjuhid Pärnus: kas Prantsusmaa miljardid lämmatavad Eesti?
Tippettevõtjad ja -ametnikud rääkisid Pärnu juhtimiskonverentsi laval konkurentsist Euroopa majanduses.
Tippettevõtjad ja -ametnikud rääkisid Pärnu juhtimiskonverentsi laval konkurentsist Euroopa majanduses.
Tallinna päev algas Lühikese jala värava avamisega peaministrile
Tallinna päev 15. mail algas traditsiooniliselt piduliku Lühikese jala värava avamisega, mil Toompealt all-linna tulnud peaminister Kaja Kallast tervitas linnapea Jevgeni Ossinovski.
Tallinna päev 15. mail algas traditsiooniliselt piduliku Lühikese jala värava avamisega, mil Toompealt all-linna tulnud peaminister Kaja Kallast tervitas linnapea Jevgeni Ossinovski.