Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Sander Aasna
- 31. oktoober 2018 kell 4:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.PDFi-lembus hoiab Eesti majandust tagasi
Igal aasta kevadel saabub Brüsselist statistika Euroopa Liidu riikide digiarengu kohta ja ajaleheveergudel kostab jahmunud hüüatusi, et Eesti ei olegi edetabeli esimene. Ei ole ka teine ega kolmas, vaid hoopis esikümne lõpus, kirjutab Omniva infoäri juht Sander Aasna.
Üks põhjustest on, et eestlased armastavad liialt PDF-dokumente. Nimelt liigub umbes 64 protsenti ettevõtete vahel saadetavatest arvetest Eestis endiselt PDF-dokumendi kujul. Seda on oluliselt rohkem kui paljudes teistes Euroopa Liidu riikides. Eriti terav on erinevus Põhjamaadega, kus juba suurem osa ettevõtetevahelistest arvetest liigub e-arvetena.PDF aga ei ole e-arve, see on pilt paberarvest. See ei ole masinloetav ega kuidagi automaatne. Paljudes Eesti väikeettevõtetes võtab PDF-arvelt andmete kopeerimine või halvemal juhul ümberkirjutamine suure osa mõne töötaja tööajast. Arvete arhiveerimiseks prinditakse need PDF-arved veel pahatihti paberilegi. See ei ole 21. sajandi digiriigis efektiivne tööprotsess, on paremaid lahendusi.Eesti riigil ongi digiriikide tippu püüeldes laias laastus kaks suurt probleemi: ühenduvused ülikiire internetiga ja ettevõtluse digitaliseerimine. Ühenduvustesse investeerivad jõudsalt nii riik kui ka erasektor, kuid ettevõtluse digitaliseerimisega on lugu keerulisem.94 protsenti Eesti ettevõtetest on mikroettevõtted, kus töötab vähem kui 10 inimest. Muidugi tundub neile, et on ka tähtsamaid probleeme kui e-arvete kasutuselevõtt, mis tähendaks nende jaoks mõne e-arvete teenusega liitumist. Kuid kui me hakkame mõtlema, siis millest väikeettevõtjail kõige enam puudus on? Ajast. Sest need vähesed töötajad tegelevad kõige sellega, millega suurettevõtetes võivad tegeleda kümned inimesed. Raamatupidamine on sageli ettevõtte juhi õlul ja üks ajamahukamaid tööülesandeid. Samal ajal ka üks olulisemaid, sest kui arveid ei väljasta, siis käivet ei ole. Tuleb lisada, et e-arved ei võta ka raamatupidajatelt tööd ära, vaid lihtsustavad seda oluliselt ja annavad neile võimaluse tegeleda sisulisemate ülesannetega kui mehaaniline andmesisestus.Tänapäeval on võimalik ka ettevõtjatel väga väikse vaevaga kasutusele võtta päris e-arved, mis tähendab, et arveldamine toimub praktiliselt automaatselt. Arved maksavad ja väljastavad ennast peaaegu ise. Kusjuures väikeettevõtjad saavad seda sisse osta teenusena, mis maksab neile kümneid kordi vähem kui selle muidu arvetega tegeleva inimese töötasu. Ma väidan, et e-arvete aeglane kasutuselevõtt Eestis on tingitud teadmatusest ja oma aja vähesest väärtustamisest.Tehnoloogiad arenevad nii kiiresti, et nendega ongi raske sammu pidada, kuid ettevõtluses jääb uusi võimalusi kasutamata lihtsalt konkurentidest maha. Kui suur osa riigi ettevõtetest jääb arengust maha, siis kannatab kogu ettevõtluskeskkond ja riigi majandus. Minu hinnangul võiks Eesti ühiskond tervikuna võita paber- ja PDF-arvetelt masinloetavatele e-arvetele üleminekuga sadu miljoneid eurosid aastas. Seda nii ajakulu kui ka keskkonna kokkuhoiult.- Hetkel kuum
Seotud lood
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Euroopa tarbijaühendused esitasid Temu peale ühiskaebuse
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.