Pensioni võiks tõsta pea 830 euroni

Eesti keskmine vanaduspension 2017. aastal oli rahandusministeeriumi finantsandmete põhjal ise arvutades 393,70 eurot. Ametliku statistikana avaldatud 405,40 eurot on koos eripensionidega.

Kui Eesti kulutaks Euroopa Liidu riikide keskmise protsendi – 9,8% – SKPst vanaduspensionidele, pidanuks Eesti keskmine vanaduspension 2017. aastal olema 631,19 eurot kuus. Kui lisaks tõsta miinimumpalk Saksamaa tasemele, siis pidanuks keskmine pension olema 707,61 eurot kuus.

Alampalk ei ole mitte niivõrd riigi jõukuse näitaja, kuivõrd riiklike nõuete sätestamine tööandjate kvalifikatsioonile. Mida tooks kaasa alampalga tõstmine Saksamaa 2017. aasta tasemele (1498 eurot kuus)?

2012. aastal leidsid Ameerika Ühendriikide teadlased David Cooper ja Douglas Hall (mõttekoja Economic Policy Institute uurimuses), et alampalga tõstmisest tekib SKP võimenduskordaja vahemikus 0,53–0,74. Niipalju tekitab SKP kasvu iga alampalga tõstmisse suunatav dollar.

Võttes aluseks statistikaameti aruande töötasugruppide 200eurosed vahemikud ja korrigeerides vahemikke 2014–2017 keskmise palgatõusu kordajaga 1,22, saame alampalga tõstmisest tekkivaks SKP kasvuks 2,17 miljardit eurot. See tõstaks Eesti keskmist pensioni Euroopa Liidu keskmise, 9,8% SKP määra juures SKP võimenduskordajat 0,64 rakendades 689,08 eurole kuus. Arvestades sama võimenduskordajaga juurde keskmise vanaduspensioni tõusust tekkiva SKP kasvu, saame 2017. aasta tingimustele vastavaks keskmiseks vanaduspensioniks 707,61 eurot kuus.

Rahandusministeeriumi 2018. aasta SKP kevadprognoosi aluseks võttes tõuseks Eesti keskmine vanaduspension järgmisel aastal 759,46 euroni ja 2022. aastaks 828,27 euroni kuus.

Siiski peab tõdema, et OECD raporti järgi on Eestil pikaajaline plaan pensione hoopis vähendada – 2060. aastal kõikide pensioniliikide summaarse kogukuluni 6,3% SKPst. Võrdluseks: Soome plaanib praegust taset tõsta 2060. aastaks 12,9%-ni SKPst, Saksamaa aga suurendamist 12,7%-ni.

Ettevõtluskeskkonnale on vanaduspensionide suurendamine pigem hea – see tekitab täiendavat maksujõulist nõudlust ja hoiab ametnikud eemal liigsest sekkumisest vanurite toimetuleku juhtimisse.

Kui Eesti jääb aga väikese väärtusega vanaduspensionide eesmärgi juurde, siis võib oodata riigi raha järjest sagenevaid suunamisi ametnike kaudu jagatavateks dotatsioonideks vanadekodudele, sihtotstarbelisteks vanakestele suunatud toetusteks ja -teenusteks ning vanakeste taotluspõhisteks ravihüvitisteks.