Kuidas me Eestis maksudega mängime

Meie seadusandja on deklareerinud, et maksuvallas ei tohiks olla järske muudatusi ega ootamatuid kannapöördeid. Nii kirjutas parlament 19. veebruaril 2015 seadusesse reegli, et maksumuudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt kuus kuud. Selle poolt hääletas 80 riigikogu saadikut, vastu ei olnud ükski saadik.

Kuue kuu reegel ei keela kehtestada uusi makse, tõsta vanu makse või jätta ära soodustavaid maksumuudatusi. Küll aga peaks see suurendama maksukeskkonna stabiilsust ja andma kindluse, et muudatused toimuvad piisava kohanemisajaga. Muudatust kommenteerinud Sven Sester märkis siis, et sellel "on oluline tähendus Eesti ettevõtjate jaoks" ja see "võimaldab ettevõtjatel kindlamalt tulevikku vaadata".

25. mail 2015 algatati maksuseaduse muudatus, mis nägi ette alates 1. jaanuarist 2017 sotsiaalmaksu määra langetamise 33 protsendilt 32,5 protsendile. Vahepeal rahandusministriks saanud Sven Sester märkis, et "muudatuse tulemusena väheneb ettevõtete maksukoormus 2017. aastal 40,5 miljonit eurot". Oluline samm, mille pikem eesmärk oli kasvatada töötajate sissetulekuid. Seadusemuudatus võeti vastu 15. juunil 2015. Muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele pidi jääma 565 päeva.

5. detsembril 2016 esitas rahandusminister Sven Sester uue eelnõu 1. jaanuaril 2017 toimuma pidanud sotsiaalmaksu määra langetamise ärajätmiseks. Huvirühmadele jäeti arvamuse esitamiseks vaid üks tööpäev. Sotsiaalmaksu määra langetust ärajättev eelnõu võeti vastu 19. detsembril 2016 ja see jõustus 31. detsembril 2016 – üks päev enne maksumäära langetuse kavandatud jõustumist. Muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jäi kuue kuu asemel 11 päeva.

Kuna selline tegevus näis olevat maksumuudatuste kehtestamiseks parlamendi enda seadustatud reegliga ning ettevõtjatele ja kõigile Eesti inimestele antud lubadusega ilmses vastuolus, pöördus Eesti kaubandus-tööstuskoda kohtusse palvega kontrollida, kas seadusandja tegevus vastas seadusandja enda kehtestatud kuue kuu reeglile (loe: sedastada niisuguse tegevuse õigusvastasus).

Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond oli eelnevalt möönnud, et sellisel viisil maksuseaduse muutmine läheb kuue kuu reegliga vastuollu. Õiguskantsler oli märkinud, et ootamatuid muudatusi ei saa õigustada sooviga muuta poliitikat või saada riigieelarvesse raha juurde, sest riigi fiskaalhuvi ei tohiks kaaluda üles õiguspärase ootuse riivet.

Tänavu 4. detsembril jõustus kohtuotsus, millest selgub, et kuue kuu reeglit kehtestav säte polegi õigusnorm, mida seadusandja peaks maksumuudatuste tegemisel kohustuslikuna järgima. Seadusandja enda poolt ühehäälselt heaks kiidetud normi eiramisel ei eksi seaduseandja sisuliselt millegi vastu ning võimalike äkiliste maksukannapöörete eest ei kaitse tegelikkuses jätkuvalt miski.

Otsustus seaduses ettenähtust kõrvale kalduda ja selle puhul silm kinni pigistada näitab nii poliitilise kultuuri taset kui ka kehtiva õiguse heitlikkust. Sellise otsustuse mõju investeerimiskeskkonna stabiilsusele ja riigi usaldusväärsusele ei saa alahinnata. Jääb loota, et seadusandjal õnnestub ettevõtjate usaldus taastada ja edaspidi sarnasest sõnamurdlikkusest hoiduda. Majanduskeskkonna ettenähtavus ja stabiilsus peab püsima poliitilistest tuultest hoolimata.