Lõpetage laristamine tuleviku arvel

Meie peamine eesmärk on Eesti rahva ja riigi, keele ja kultuuri püsimise kindlustamine. Poliitika kujundamisel on see lähtekoht.

Jüri Ratase teise valitsuse tegevuse alusdokumendiks oleva koalitsioonileppe üldsõnalisus jätab palju tõlgendamisruumi. Seetõttu saame näha, et alustaval valitsusel hakkab rohkesti ressurssi kuluma sellele, et koalitsiooni koos hoida ja võimul püsida.

Poliitikate kujundamisel on kesksel kohal inimene, inimeste heaolu, inimeste sissetulekute kasvu ja töökohtade kindlustamine. Stabiilseks majandusarenguks on vaja stabiilset keskkonda ja poliitikate ettearvatavust. Lisandväärtust luuakse ettevõtetes ja ettevõtluse arenguks on vaja ettevõtlust soosivat ärikeskkonda.

Ei tohiks olla nii, et tänast heaolu luuakse tuleviku arvel. Tuleviku arvel elamist oleme aga Jüri Ratase eelmise valitsuse juures juba näinud. Majandus areneb tsükliliselt ja kui majanduses on hea aeg, siis tuleb neid aastaid kasutada teadmises, et hea aeg ei kesta igavesti. Eelmise Jüri Ratase valitsuse puhul oleme aga näinud üle jõu elamist. Varem kogutud reservid on ära kulutatud miinimumvaru piirini, riigieelarve on läinud miinusesse ja riik on sirutanud käe laenuraha järele. Laenuraha pole aga minemas mitte tootlikeks investeeringuteks, vaid läheb tarbimislaenuna riigi jooksvate kulude katteks.

Majandusarengu valdkonnas peaks kõige tähtsam tegevussuund olema suund targale majandusele. Selleks on vaja seada fookust innovatsioonile ja uutele tehnoloogiatele. Senisest enam on vaja investeeringuid teadus- arendustegevuseks, haridusvaldkonda ja ettevõtlust toetavasse infrastruktuuri. Investeeringud haridussüsteemi on võtmetähtsusega, sest majanduses napib hea hariduse ja kvalifikatsiooniga tööjõudu. Laristava eelarvepoliitika tõttu on aga võimalused tootlikeks investeeringuteks tulevikus piiratud.

Heal ajal reservide kogumata jätmist põhjendati meile sellega, et reservide kogumise asemel maksti tagasi varasemat riigivõlga ja vähendati laenukoormust. Tegelikult maksti võlgu eelmisel aastal tagasi 2 miljonit eurot, mis on olematu summa. Värske majanduprognoosi andmetel laenukoormus käesoleval aastal hoopis kasvab üsna tuntavalt. See laenuraha aga ei lähe mitte tootlikeks investeeringuteks, vaid jooksvateks kuludeks.