Martin Palmiste: RFIDiga teeme revolutsiooni kaubanduses ja jäätmemajanduses

Artikkel

- Arvamused
- Martin Palmiste
- 30. märts kell 6:28
Kuula
Martin Palmiste: RFIDiga teeme revolutsiooni kaubanduses ja jäätmemajanduses
Martin Palmiste.Foto: Erakogu
RFID kiibi lisamine toodetele aitab automatiseerida kaubandust ja tõhustab jäätmete sorteerimist ning nii väheneks toiduraiskamine ja prügile tekkiks toimiv turg, kirjutab Martin Palmiste arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ressurssidega hooletu ümber käimine pole enam ammu ainult keskkonnaprobleem, vaid mõjutab oluliselt ka majandust, sest loobume võimalusest tegutseda tõhusamalt. Ülejäägid kaubalettidel võivad tähendada toiduainete asjatut raiskamist, puudujäägid aga väiksemat kasumit. Materjalide taaskasutamisega oleks tihti võimalik hoida kokku tootmiskulusid. Ka Eesti riigile tähendab vähene ringlussevõtt peatselt kuni mitme miljoni eurost ELi trahvi, sest meil jõuab ringlusse vähem kui 55 protsenti olmejäätmetest. Samal ajal on jäätmekäitlejatel keeruline võtta rohkem materjale ringlusse, sest majapidamistes sorteeritakse kehvasti.
Tõhusam kaubandus
RFID-tehnoloogia (raadiosagedustuvastus) on see, mis ühendab kõik osapooled ning tõotab revolutsioonilisi võimalusi kaubanduse ja jäätmemajanduse valdkonnas. Erinevalt triipkoodist võimaldab RFID kiip tuvastada tooted korraga, ilma et peaks igat toodet eraldi “läbi piiksutama”. Lisaks on tänu RFIDle võimalik salvestada igale kiibile unikaalset informatsiooni, näiteks selle kohta, mis on toote säilivusaeg, päritolu ja materjal.
Hiljuti tegi USA suurim jaekett Walmart teatud tootegruppidele kohustuslikuks RFID kiipide lisamise pakenditele, et pidada arvet suurte kaubahulkade üle reaalajas. Inventuuri tegemiseks piisab nüüd vaid paarist liigutusest skänneriga õhus, et saada ülevaade sadadest toodetest riiulitel. Tänu sellele on võimalik kiiresti reageerida, kui kaupa on mõnes laos puudu või teises laos üle, ning tööprotsessid muutuvad tõhusamaks ja kasumlikumaks. Laiendades sellist süsteemi toiduainetele on võimalik ühe hetkega saavutada täpne ülevaade, millised tooted on lähenemas realiseerimistähtajale, et vähendada toidu raisku minemist.
Samm sellest edasi on automatiseeritud toidupoed. Kui kõik tooted on märgistatud RFID kiibiga, saab klient võtta oma soovitud tooted riiulitelt ja siis lahkudes skaneerida oma ostukorvi korraga, ilma kõiki asju kassale uuesti asetamata. See teeb ostlemise kiiremaks ning vähendab poodide ruumivajadust kassadele. Näiteid sarnastest lähenemistest jagub ülemaailmselt, tõenäoliselt kõige kuulsam on Amazon Just Walk Out. Ka Jaapani riik on tööjõupuuduse tõttu võtnud eesmärgiks asendada toodete triipkoodid RFID kiipidega 2025. aastaks, et automatiseerida kaupade liikumist ning saavutada parem ülevaade tarneahelast.
Motiveeritud jäätmekäitlus
On selge, et kaubandus saab selle tehnoloogiaga täiesti teise ilme, kuid RFIDga avaneb ka täiesti teine maailm jäätmemajanduses. Taarasüsteem Eestis on olnud edukas, kuivõrd suudetakse 90% kõikidest plastpudelitest ringlusse saada. Samas jõuavad kõikidest plastpakenditest kokku ringlusse vaid 41% ( Riigi jäätmekava 2023-2028 ). Inimesed on altimad sorteerima, kui nad selle eest pandiraha tagasi saavad ning RFIDga suudame viimaks pandisüsteemi laiendada kõikidele pakenditele.
Enam ei ole oluline, et pakend oleks tagastamiseks mõne standardse kujuga (nagu pudel), sest nüüd on tarbijal võimalik kasvõi kõik pakendijäätmed korraga ära visata – nagu tavalisse prügikasti. Nutika RFID prügikasti puhul on võimalik tuvastada kõik jäätmed, mis ära visati ning selle põhjal pandiraha tarbijale tagastada. Kes mullu Paide Arvamusfestivalil käis, nägi sarnast masinat ( Cuploop ) juba toimimas, kuhu külastaja sai tagastada kõik festivalil kasutatud pandinõud korraga. Pandiraha tagasi saamiseks tuli seejärel viibata vaid pangakaarti. Mis oleks, kui praeguste avalike pakendikonteinerite asemel oleksid taolised nutikad konteinerid?
Esiteks saaksime tagatisrahaga motiveerida rohkem inimesi sorteerima ja seeläbi soosida pakendite liigiti kogumist. Tarbijale pakuks kiibiga pakend lisaväärtust ka sellega, et kiibile salvestatud informatsiooni saaks telefoniga skaneerida, et näiteks teada saada, kuhu pakend ära visata või kuidas toodet kõige paremini säilitada.
Teisalt tõhustab see aga palju teisigi protsesse. Ikka ja jälle on probleemiks, kuidas avalikke konteineritesse jõuab valet sorti jäätmeid, mis muudab kogu konteineritäie kasutuskõlbmatuks ning jäätmed ei jõuagi ringlusse. Nutika konteineriga saaks aga seda probleemi leevendada, kui ta tagastab pandiraha ainult siis, kui valet tüüpi prügi jäätmete hulgas ei tuvastata. Lisades konteinerile veel kaalufunktsiooni, saaks tuvastada, kas pakenditega on kaasas palju muud liiki kiibistamata prügi, sh toidujäätmeid.
Samuti saab nutikas konteiner prügikäitlejaid teavitada, kui konteiner hakkab täituma, mis võimaldab optimeerida jäätmeveo korraldust vajaduspõhiseks. Jäätmekäitlejad saavad automatiseerida ja tõhustada jäätmete sorteerimist ja töötlemist lõppjärgus. Seda kõike tänu pakenditele, mis kannavad kiipidega kaasas informatsiooni selle kohta, mis nad on, kust nad tulid ja kuidas neid käidelda.
RFID tehnoloogia on olnud olemas juba kaua aega, kuid just nüüd rakendatakse seda üha rohkem, sest see on muutunud odavamaks ja kättesaadavamaks. RFID on see vahelüli, millega anname Eesti majandusele uue hingamise ja loome prügile toimiva turu. Kõik võidavad ja ressursid jõuavad sinna, kuhu nad peaksid – ringlusse.
---
Autor on eelmise hooaja Eduka Eesti konkursi võitja.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.
Võistlustööd ilmuvadÄripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum