Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hispaania pääseb päästerõngast üle noatera

04. aprill 2011, 10:24

Euroala võlakriis, mis on haaranud riike nagu doominoefekt, on leidmas oma järgmist ohvrit – Portugali, kui investorite usaldus langes möödunud nädalal rekordmadalale tasemele, tõstes riigi võlakirjade intressid uutesse kõrgustesse.

Kuna võlakriis on selle aasta esimeses veerandis kogunud uusi tuure, on murelikud pilgud suunatud ka Euroopa suuruselt neljandale majandusele, eurotsooni liikmele Hispaaniale.

Moody’s on kärpinud 30 Hispaania panga reitingut, viidates kogu sektori nõrkusele. Moody’s Investor Service tõi välja, et Hispaania pangad võivad seoses halbade laenudega kanda edasisi kahjusid 50 miljardi euro väärtuses. Vaatamata Portugali reitingu alandamisele eelmine nädal, ei jaganud investorid muret, et Hispaania pangad võiksid otseselt saada mõjutatud Portugali probleemidest.  Hispaania pankade aktsiad olid peale Portugali reitingukärbet rohelised.

Hispaania väljakutseteks on suur eelarvedefitsiit, kinnisvarakrahh ning madal majanduskasv.  Eelmine nädal kinnitas Hispaania keskpank, et valitsus on astunud vajalikke samme, et kärpida selle aasta eelarvedefitsiit prognoositud 6protsendini.

Finantsturud on saanud kindlust juurde, et Hispaania ei pruugi vajada päästerõngast. Krediidireitingu agentuur Fitch toob Hispaania puhul välja, et isegi kõige hullema stsenaariumi kohaselt - kui Hispaania kinnisvaraturg peaks kandma samasuguseid kaotusi nagu Iirimaa kinnisvaraturg seda tegi - on Hispaania pankade risk väiksem. Iiri-stiilis kinnisvarakrahhi järgi peaksid Hispaania pangad vajama 100 miljardi euro eest lisakapitali. Kui riik peaks finantseerima need kaotused, siis hüppaks Hispaania välisvõlg veel 10% SKP-st.  Selline kogus kapitali laenata otse võlakirjaturult oleks väga keeruline. Fitch usub, et selline ekstreemne stsenaarium suure tõenäosusega ei täitu.

See aasta ootab Hispaania kinnisvaraturgu edasine langus, aga mitte nii suur nagu Iirimaal. Hispaania majandus kasvas eelmise aasta neljandas kvartali 0,9%. Tarbijakindlus on langenud suure töötuse ja majapidamiste raskuste tõttu oma võlgu tasuda, kuid Hispaania ekspordil läks paremini kui arvati, kasvades 16,6% viimases veerandis.

2010. aasta Hispaania välisvõlg püsis alla 60% SKPst, mis on väiksem kui Saksamaal, USAl  ja teistel suurriikidel. Hispaania CDS (Credit Default Swap), mis mõõdab antud osapoole krediidi riski on väiksem kui Portugalil, Iirimaal või Kreekal. Teisisõnu on CDS näol tegu kindlustuselaadse lepinguga, mis näitab rahvusvaheliste investorite arvamust ühe või teise riigi kohta. Mida kõrgem risk, seda kallimad ka credit-default swap lepingud. Alates selle aasta algusest on Hispaania CDS kahanenud. Kui 10. jaanuaril hindasid investorid Hispaania riskantsust oma võlgu tasuda 360 punktini, siis praeguseks on see langenud 218 punktini.

Hispaania 10aastaste võlakirjade intressid on alates märtsi algusest vähenenud. Kui 9. märtsi intress oli 5,50%, siis märtsi lõpuks taandus see 5,30%, mis näitab erinevalt Portugalist, investorite usaldust Hispaania riigi vastu.  

The Wall Street Journali andmetel oleks Hispaania päästepaketi suurus 1,1 triljonit eurot ehk kaks korda suurem kui praegune eurotsooni päästefond on. See paneks kogu Euroopa finantssüsteemi proovile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. April 2011, 09:41
Otsi:

Ava täpsem otsing