Raskes turuolukorras aitab vaid meelerahu

Sündmusi valuutaturul dikteerib jätkuvalt Euroopa võlakriis. Paraku on Euroopast tulevad signaalid ikka veel liiga ebamäärased ja täis poliitilist retoorikat, nii et turg ei suuda langetada lõplikku otsust, kas on juba lõpuks õige aeg asuda eurot otsustavalt müüma, või oodata veel veidike.

Poliitikute jutud sellest, et Kreeka võlad võidakse restruktureerimise asemel „reprofileerida“ on muidugi naljanumber, sest lammaste turvalisuses ei muutu teatavasti midagi, kui hundi asemel uitab metsaservas võsavillem. Nii et kui Kreeka just mingil viisil eurotsoonist välja ei kuku, pole kahtlust, et ta jääb pikalt ülejäänud Euroopa ülalpidamisele.

Ilmselt vähesed usuvad siiralt, et Euroopa rahandusprobleemidele oleks üleüldse võimalik leida kiiret ja selget lahendust ning et euro on ka tegelikult väärt hinda, mida ta hetkel turul maksab. Hoolimata isegi sellest, mida teeb või ei tee Euroopa Keskpank intressimääradega.

Valemist, mis euro selgesse ja kiiresse langustrendi viiks, on aga endiselt puudu üks oluline komponent. Nimelt eeldaks euro kukkumine, et USA dollar leiab lõpuks veidigi kindlama jalgealuse.

Mai algusest peale oleme küll täheldanud dollari üsna lootusrikast tugevnemist, kuid see ei ole olnud piisavalt veenev. Tõestuseks piisab kas või sellest, et endiselt ei suuda USD end kehtestada Austraalia ja eriti Uus-Meremaa dollari suhtes. Turvalise, kuid siiski marginaalse NZD kokkuost näitab turu ebakindlust iseäranis veenvalt.

Murdepunkt on ilmselt siiski käegakatsutavas kauguses. USA rahatrükkimisprogramm QE2 lõpeb juuniga ning Föderaalreserv on suhteliselt selgelt mõista andnud, et järgmist vooru ehk QE3 ei tule. Ainuüksi sellest teadmisest võib piisata, et dollari hind jätkuvalt tõuseks, isegi kui intresside kallale niipea ei minda.

Tahaks uskuda, et olukord turul hakkab otsustavalt klaaruma juba sel nädalal, kuna pikaajaline külgliikumine on ääretult frustreeriv. Kindlasti tasub aga olla jätkuvalt ettevaatlik ja konservatiivne ning iga kaupleja peaks kindlasti silmas pidama palju suuremat pilti kui ainult need paarid, millega ta ise kaupleb.

Turu seisundi adekvaatseks hindamiseks – nii palju, kui seda tavakauplejal tarvis – piisab ka mõnest lihtsast meetodist.

Kes kaupleb päevasiseselt, selle jaoks on esmane vaadata iga kauplemispäeva alguses üle 4 tunni kaardid. Mis iganes indikaatoreid või metoodikaid keegi trendi määramiseks ka ei kasutaks, siis jälgida tuleb just seda, kas kõik peamised paarid on H4 kaardil samas trendis või mitte.

Teine võimalus on jälgida paaride omavahelist liikumise korrelatsiooni. Et seda käsitsi teha on ääretult keeruline, julgen soovitada vastavat kalkulaatorit. Selle abil saab hõlpsasti ülevaate, kas paarid käituvalt hetkel kuulekalt või on turg pillapalla.

Ja muidugi – kui tahes ebaadekvaatselt turg meie arvates ka ei käituks - on peatähtis säilitada rahulikku meelt ja ranget distsipliini. Kui tundub, et turul on midagi valesti, paneme kauplemisterminali hoopiski kinni ja teeme midagi muud, mis hetkel mõistlikum.