Intressiotsuste nädal kujuneb alati närviliseks

05. september 2011, 10:01

Valuutaturu tähelepanu keskmes on algaval nädalal keskpankade intressiotsused. Kuigi võimalus, et mõni oluline keskpank baasintressimäära muudab, on pelgalt teoreetiline, võime siiski eeldada närvilist, s.t volatiilset turgu.

Kui tüüpiliselt erutavad meie meeli eeskätt USA Föderaalreservi ja Euroopa Keskpanga tegemised, siis maailmamajanduse seisundi lakmuspaberiks võib lähiajal osutuda hoopiski Austraalia majanduse käekäik, mida peegeldavad sealse keskpanga (RBA) otsused.

Austraalia dollar on olnud sel aastal erakordselt tugev ning käitunud koos oma truu paarilise, Uus-Meremaa dollariga kui turvavaluuta olukorras, kus nii euro kui USA dollar on kaotanud turu lugupidamise. Upitanud on Austraalia dollarit nii toorainehindade tõus kui asjaolu, et Austraalia baasintressimäär on teistest juhtriikidest märkimisväärselt kõrgem (4,75 %).

Nüüd on aga kätte jõudmas hetk, kus RBA peab hakkama tegema raskeid otsuseid. Kõik märgid näitavad, et nii, nagu hakkavad maailmaturul langema toorainete hinnad, on ka Austraalia majandust tabanud seisak ning aastases võrdluses on SKP jätkuvalt vähenenud.

Üldine ootus on siiski, et teisipäeval jätab RBA intressimäära senisele tasemele. Samas kõlab üsna loogiliselt, et veidi pikemas perspektiivis pole välistatud intressi langetamine, mis tõttu tasub huviga oodata seekordse otsusega seotud avaldusi nii RBA kui Austraalia valitsuse poolt.

Jaapani keskpangal (BOJ) on kolmapäeval valikuid oluliselt vähem – olukorras, kus jeeni tugevus kägistab majandust ja intressimäär on niigi juba rekordmadalal (< 0,1 %), ei ole seda võimalik puudutada. Küll aga on tõenäoline, et Jaapan tuleb lähiajal välja uute meetmetega jeeni nõrgestamiseks ning BOJ nõukogu sel nädalal peetava kahepäevase istungi järel võime neist ehk ka kuulda.

Suurbritannia keskpank (BOE) on juba varem võtnud selge hoiaku, et vaatamata kõrgetele inflatsiooninäitajatele toetavad nad majanduse taastumist odava rahaga, mis tõttu intressimäära tõstmist 0,5 % tasemelt ei ole neljapäeval kindlasti oodata. Ei ole aga välistatud, et BOE suurendab erasektori väärtpaberite ja võlakirjade ostmiseks loodud fondi mahtu, mis seni on 200 miljardit naela. Selline otsus aitaks viia naela odavamaks.

Euroopa Keskpanga (ECB) tõenäoline otsus neljapäeval on samuti jätta intressimäär praegusele tasemele. Vahe on vaid selles, et erinevatelt teistest juhtivatest keskpankadest on ECB intresse sel aastal lausa kahel korral tõstnud, hoides sellega euro hinda kunstlikult üleval.

Mitmed juhtivad analüütikud ja ka IMF-i juht Christine Lagarde on rõhutanud, et Euroopa majandus vajab hetkel eeskätt odavat raha, mitte madalaid hindu, nii et ECB-l oleks viimane aeg asuda intresse langetama. Et aga ECB presidendi Jean-Claude Trichet’ ametiaeg saab oktoobriga läbi, on ilmselt loogiline eeldada, et ta ei soovi lahkuda oma vigu tunnistades. Mõistlikuma rahapoliitika juurutamine jääb siis pigem järgmise presidendi Mario Draghi hooleks.

Et olla lõpuni aus, tuleb lõpetuseks tunnistada, et ka intressimäärade tõstmine on tänapäeva kirjus maailmas täiesti käibiv variant. Viimati tegi seda möödunud nädalal Valgevene. Nende baasintressimäär on nüüd 27 protsenti senise 22 % asemel...

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. September 2011, 09:14
Otsi:

Ava täpsem otsing