Alar Kolk: majandusareng sõltub välisajudest

Viimati avaldatud sisekaitseakadeemia uuringust selgus, et välistudengite ränne Eestisse on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes märgatavalt nõrgem ning viimaste aastatega pole olukord ka paranenud.  Haridusränne Eestisse moodustab kogurändest 12%, mis on väiksem nii meie naaberriikidest (Soomes 27%) kui kogu Euroopa keskmistest numbritest (23%).Kas tõesti ei taha välismaalased Eestis õppida? Tundub, et statistikaga päris kõike objektiivselt mõõta ei anna. Teame ju, et välismaalaste sisseränne tervikuna on meil tagasihoidlik.

Välisüliõpilaste tagasiside kinnitab, et põhjusi, miks nii see kui ka teine sisseränne on seni veel vaoshoitud, on peamiselt tingitud ühtedest ja samadest teguritest: tundmatu riik, madalad palgad, töökohtade nappus, väikesevõitu sotsiaalsed hüvitised, jahe ilm. Sellele lisanduvad väikeriigi napid võimalused paljudes riikides oma konsulaarpunktide avamiseks – pole ju meil siiamaani oma esindust Aafrikas ega Lõuna-Ameerikas ning ka Aasias on vaid üks esindus. Kuid just nende piirkondade talentidest toituvad paljude lääneriikide ülikoolid. Neist piirkondadest Eestisse jõudmine tähendab noortele mitmekuist eneseületust bürokraatiamasinates. Meie ettevõtted tegutsevad aga neis piirkondades aktiivselt ja vajavad eluliselt koostööd noorte talentidega..

See vaid üks mündi pool. Tegelikkuses suureneb Eestis õppimise vastu huvi üle maailma. Sel sügisel võtsime Tallinna Tehnikaülikooli vastu ligi 500 välistudengit, kellega koos õpib meil praegu üle 900 välistudengi 70 riigist. Koolisööklaski on menüü juba mõnda aega ingliskeelne.

Kui vaadata, kust ja miks välistudengid kõigi nimetatud raskuste kiuste Eestisse tulevad, siis on siingi erinevusi. Mitte-Euroopa riikide seas on oluline saada euroopalik haridus soodsa hinnaga. Paljudele eurooplastele, kes ise õppemaksu tasuma ei pea, on Eesti mõnus koht kasulikult aega veeta. Ometi on siis peidus  üks väike, kuid üha enam kosuv “aga”: suur hulk välistudengitest märgib, et neile avaldas kooli valides muljet Eesti hea maine IT-sektoris ja küberjulgeoleku vallas.  Ja eks ka suurim tung vähemasti TTÜsse ongi just neisse ingliskeelsetesse õppeprogrammidesse. Eesti ettevõtjaile on aga vaja, et tudengid jääksis siia ka pärast hariduse omandamist.

Me ei saa kunagi massiõppuri lemmiksihtkohaks, vaid meil tuleb oluliselt rohkem võimendada seda innovaatilist kompetentsi, mida Eesti kohta juba maailmas teatakse. Et tuua siia õppima peamiselt magistrante ja doktorante, keda omakorda kaasata start-up’ide teadussiirdes. Õpilaste huvi on kogu maailmas seotud paljuski e-õppekavadega: e-logistika, e-tervishoid, pilvepõhised teenused.  Mida innovatiivsemad õppekavad suudame koostöös maailma tippülikoolide teadlastega püsti panna, seda suurem on võimalus suurendada huvi Eesti vastu. TTÜs teeme juba nii õpilaste kui ka teadlaste vahetuses koostööd näiteks meie endi cyber security ja healtcare technologies’i õppekavade raames Stanfordi, Berkeley ning mitme Hiina ülikooliga, soovides 2015. aastaks välistudengite arvu tõsta 1500ni.

Välisõpilaste Eestisse meelitamine on peamine võimalus suurendada meie ülikoolide teadusressursse, rahalisi ressursse ja inimressursse. Selle kaasamise edust sõltuvad meie riigi üldine ekspordiedu ja majanduskasv. Ka meie endi tudengid tahavad õppida keskkonnas, kus saavad kokku puutuda maailma tippkompetentsiga. Rahvusvahelistumine just seda tagabki. Õigesti suunatud 3000 välisdoktorit Eesti ülikoolides peaks andma vähemasti 1000 uut rahvusvaheliseks sündinud uut idufirmat ja võimaldama arenguhüpet olemasolevatele. See võiks tähendada SKT ja riigi rikkuse märkimisväärset kasvu lähikümnendil.

Õnneks on Eesti väliministeerium Hiinas ja Indias panustanud hoogsalt saatkondade rajamisse, toetades sellega kõrgkoolide arenguvisioonide täitumist. Ettevõtjad, tulge koos meiega Hiinasse ja Indiasse oma firmasid kasvatama ja riske jagama!  Edu valem on lihtne: Eesti eksportija + TTÜs õppiv hindust (või hiinlasest) magistrant = parim tootearendus täna + parim müügiesindaja Indias (Hiinas) kahe aasta pärast.