Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Daniel Gros
- 17. veebruar 2013 kell 10:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Läti kokkuhoiupoliitika tulemusi ei tasu võrrelda Islandiga
Väikeriikide majanduspoliitika vastu tunneb tavaliselt huvi ainult piiratud arv spetsialiste. Kuid mõnikord tõlgendatakse ja laiendatakse väikeriikide kogemusi tervele maailmale ja püütakse niiviisi – kord veenvalt, kord vähem usutavalt – näidata, kuidas ühe või teise poliitilise meetmega saab majandust kõige paremini mõjutada, kirjutab Euroopa Poliitikauuringute Keskuse direktor Daniel Gros.
Näiteks Nobeli preemia laureaat Paul Krugman väidab, et asjaolu, et Läti SKT jääb praegu enam kui 10% alla kriisieelset tippu, näitab, et kokkuhoiust ja palgakärbetest polnud seal mingit kasu; samas kui Islandi majandusel läheb ilma eriliste kokkuhoiumeetmeteta ka nüüd, tänu oma valuuta devalveerimisele Lätist ikka palju paremini.Tegelikult olid nende kahe riigi majanduses algtingimused niivõrd erinevad, et selline võrdlus ei ole lihtsalt kohane ja ei näita suurt midagi. Lätis, nagu ka Eestis ja Leedus, oli ülisuur jooksevkonto defitsiit juba kriisi alates. Baltimaade kriisieelne SKT tase lihtsalt ei olnud jätkusuutlik, sest üle 20% sellest sai tekkida ainult tänu kapitali sissevoolule, suurele tarbimisele ja ehitusbuumile. Ei ole üldse üllatav, et Lätis on nüüdseks 10% väiksem kriisieelsest tipust, sest ükski riik ei saa igavesti jätkata jooksevkonto 25% defitsiidis.Euroopa Komisjoni hinnangul oli buumiaegne SKT ligi 14% suurem Läti oma tegelikule sisepotentsiaalile vastavast SKTst, langes seejärel 10% allapoole „omapotentsiaali”, kuid majanduse taastumine oli niisama kiire ja nüüd on Läti SKT tagasi ligikaudu omapotentsiaali tasemel, jäädes loomulikult veel alla buumiaegsest tipptasemest.Kas Islandi majanduspoliitika on sobiv võrdlus ja õige näide Lätile vastupidistest tulemustest? Erinevalt Lätist, devalveeriti seal järsult oma valuuta, islandi kroon. Ekspordile aitas see ka mõnevõrra kaasa, kuid Islandi põhilised ekspordiartiklid on loodusvarad (kala, alumiinium), mille järele (erinevalt Läti ekspordiartiklitest) püsis kõrge nõudlus maailmaturul ka pärast 2008. aasta kriisi.Islandi heade majandustulemuste taga ei olnud sugugi devalveerimine, nagu väidab nobelist Paul Krugman, vaid võiks isegi öelda, et pigem hoopis globaalne soojenemine – heeringas sai Islandi poole ujuda. Ei saa väita, et kokkuhoiumeetmete vältimisest on saareriigis siiani suuremat kasu olnud, sest riigivõla suhe SKTsse on Islandis 100%, aga Lätis ainult 42%.Copyright: Project Syndicate, 2013.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.