Elustame kombe kodus köögivilja kasvatada

Kerkinud on uued eramurajoonid linnade lähistel. Paljudes aedades näen muru, ilupõõsaid ja lilli. Kus on kasvuhoone, porgandipeenar ja hernevagu?Veel mõni aasta tagasi oli poest köögivilja osta tõesti odavam, enam ei pruugi see nii olla. Toit on oluliselt kallinenud ja hinnatõusu lõppu pole näha. Aiandus võib olla oluline võimalus raha säästa. Rääkimata omakasvatatud köögivilja tervislikkusest.

Vähemalt kolmandik eestlasi elab piirkonnas, kus peaksid olema head võimalused luua sobiv aiandusala. Kodust aedviljakasvatust saab alustada üsna väikeste ressurside ja vähese vaevaga. Võib-olla vajavad mõned inimesed abi esimeste seemnete hankimisel, aiatööriistade ostmisel või aiandusteadmiste alal. Kui algus juba tehtud, läheb edasi lihtsamalt .

Ka linnainimene vajaks maatükki, mida rendile võtta või tasuta kasutada. Selleks oleks vaja kas riigi või kohaliku omavalitsuse tuge. Näen siin võimalusi ka eraettevõtlusele või näiteks mittetulundusühingutele. Nõukogude ajal loodi linnade ümber nn aiamaad – väikesed krundid aedvilja kasvatamiseks. Selliseid aiamaapiirkondi võiks nüüdki juurde luua. Ka linnades on kohti, kuhu on võimalik rajada juurvilja- või puuviljaaedu. Miks mitte ka kortermajade juurde.

Eesti võiks olla riik, kus iga inimene saab anda panuse oma toidupoolise kasvatamisse. See parandaks inimeste võimet oma toimetulekut tagada, suurendada  kindlustunnet ja sõltumatust.

Köögiviljakasvatus annab hea võimaluse tuua väärtuslikke nüansse laste töökasvatusse ja ellusuhtumisse. Kingime igale lapsele esimesse klassi minekul koos aabitsaga ka oma taime. Kindlasti oleksid vajalikud kooliaiad. Üht-teist saab kasvatada isegi aknalaual ja muidugi rõdul. Mõnes riigis on populaarsed katuseaiad.

 Kodune köögiviljakasvatus annab praktilisi oskusi. See õpetab koostööd, planeerimist, taaskasutust, looduse ja inimtegevuse vaheliste seoste nägemist, hoolimist, kohusetunnet, ettevõtlikkust, head majandamist. Toit on inimesi põhivajadusi. Iga edukas riik peaks oma tagalat kindlustama. Kriiside korral võib kodusest köögiviljakasvatusest saada Eesti päästerõngas. Aiandushuvi on eestlastel sügaval hinges olemas ja põlvkondade kaupa kogunenud kogemusedki veel alles. Pinnas aianduspisiku külvamiseks on soodne.