Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Kristjan Lepik
- 29. november 2013 kell 5:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Allhankijast nutikaks spetsialiseerujaks
Eesti jaoks on eelolevatel aastatel lakmustestiks nutikas spetsialiseerumine. See näitab, kas suudame ettevõtluse arengus teha järgmise hüppe, toetades suurema potentsiaaliga valdkondi rohkem. Meiesuguse väikese riigi puhul võib tugevus väikses nišis luua juba olulise mõju, kirjutab Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik.
Eesti majanduslik areng viimastel kümnenditel on olnud edukas. Kuid selle edu peamine tegur on see, et oleme olnud väga hea allhankepartner lääneriikidele. Eestlased on töökad, meie keskkond on usaldusväärne ning näiteks Skandinaavia ettevõtetel on olnud üsna ratsionaalne otsus lihtsamat tootmist osaliselt siin teha.See mudel ei saa aga olla Eesti järgmise 15 aasta edulugu. Palkade kasv on meil ilmselt kiirem kui lääneriikides ja seetõttu konkurentsieelis lihtsama töö tegemiseks väheneb. Selle tasakaalustamiseks peame üha rohkem suutma ise targemalt töötada - olla rohkem ise loojad ja leiutajad, mitte teiste tellimuste täitjad.Nutika spetsialiseerumise analüüsi alustati Eestis mullu, esimeses faasis valiti suurema potentsiaaliga valdkonnad. 2013. aasta keskpaigaks valmis kitsaskohtade analüüs - millised on nendes valdkondades täpsemad vajalikud tegevused, mis tooksid lisandväärtuse kasvu. See on väga oluline aspekt, et nutikaks spetsialiseerumiseks ei loeta mitte suurema potentsiaaliga valdkondi, vaid just nimelt neid tegevusi, mis kitsaskohti peaksid leevendama.Praegu käib analüüsi kolmas faas, kui Arengufond aitab ministeeriumitel struktureerida täpsemaid meetmeid nutika spetsialiseerumise osas. Töös on hulk huvitavaid aspekte. Kuidas tagada IT-sektoris piisava hulga töötajate olemasolu järgneval kümnendil? Kuidas pöörata meditsiinsektori kompetentse ka edukateks äriprojektideks? Millised on vajalikud sammud, et Eestis loodaks rohkem idufirmasid? Seega on töö liikunud suuremalt väiksemale ning analüüs läinud järjest detailsemaks.Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik tõdeb, et teoreetiline arutelu nutika spetsialiseerumise vajalikkuse üle on kindlasti oluline, kuid ratsionaalselt võttes on seda meile igal juhul vaja, sest see on ühtlasi Euroopa Komisjoni eeltingimus struktuurfondide rahastuseks. Loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehes.- Hetkel kuum
Eero Raun: õhuke riik on Eesti paratamatus, riigirahandus vajab tegevusauditit
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.