Mida oodata 2014. aastalt?

01. jaanuar 2014, 12:13

Firmad investeerisid mullu aasta varasemast vähem ja see vähendab kasvupotentsiaali, ütles SEB analüütik Ruta Arumäe.

Jäädes aga ootama, millal üks või teine välisturg taastub, mõni välisinvestor kogemata meie ukse taha juhtub või mõnda muud õnnefaktorit, võime järgmistel aastatel parimal juhul edasi stagneeruda. Selleks, et stagnatsioonist välja murda, on tarvis muutusi.
Meie kohalik järgmise aasta majanduskasv sõltub paljuski sellest, kui palju teevad ettevõtted investeeringuid. Ja mitte ainult järgmise aasta majanduskasv, vaid pikemajaline perspektiiv üldiselt. 2013. aastal tehti ettevõtetes vähem investeeringuid kui aasta varem ning see vähendab kasvupotentsiaali. Ning ehk tähtsamgi sellest, kui palju, on küsimus, kuhu investeerida.

Võib-olla polegi kuigi palju potentsiaali tootmist laiendada, kuna välisturgude kasv ei ole kuigi kiire, ja teisalt, ka meie endi tööturg ei paku enam kuigi palju võimalusi tootmist laiendada. Arenguperspektiivi loovad investeeringud tootmise või teenuste parendamiseks. Teisalt on üha kahanev tööjõud see, mis investeerimisvajadust peale pressib. Sest kahaneva tööjõu tingimustes saab majandus kasvada vaid tootlikkuse tõusu arvelt.

Kasvuks ja ka muutusteks soodsa keskkonna loovad nii  madalad intressimäärad kui ka oodatavalt stabiilsed toorainehinnad. Energia hinnad võivad langeda. See võimaldab ka ettevõtetel lihtsamini teha vajalikke muutusi oma konkurentsivõime tõstmiseks. 2013. aastal nägid ettevõtted oma kasumlikkuse säilitamiseks teed valdavalt selles, et tõstsid oma toodete ja teenuste müügihindu. Järgmiseks aastaks tuleks välja mõelda ka mõni jätkusuutlikum tee kasumite suurendamiseks. Sest, tõtt-öelda, Euroopa ühes kallimas linnas Helsingis ringi käies tundub juba tihtipeale, et ega see Tallinn enam kuigi palju odavama kohana ei tundugi. Mis peaks Helsingi turiste siia ka edaspidi meelitama, peale odava viina? Või ettevõtteid?

2014. aasta saab olema ka uue ELi eelarveperioodi algusaasta. Juba selle seitsmeaastase perioodi alguses peaks mõtlema, millises seisus peaks Eesti majandus olema selle perioodi lõppedes. Kas selleks ajaks on tehtud investeeringuid, mis jäävad tooma tulu ka pärast seda, kui EList enam rahalaevu ei saabu? Või saabub rahalaevade lõppemisega lõpp ka elutegevusele Eesti maapiirkondades, mis ilma toetusteta enam püsima ei jää? Järgmised paar aastat pakuvadki meile nendele küsimustele vastamiseks väikese testperioodi. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. January 2014, 08:00
Otsi:

Ava täpsem otsing