Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: ametnike sõidupäevikud avalikuks

    Ettevõtja Jaak Nigul tegi eile Äripäevas ilmunud arvamusloos ettepaneku panna ametnikud sõidupäevikut pidama ja erasõitude eest ise maksma: maksulaekumisi see küll ei suurenda, ent riigi raha hoiab kokku igatahes.

    Äripäev toetab Nigula mõtet panna ametnikud sõidupäevikut pidama: esiteks annaks see maksumaksjale ülevaate, kui heaperemehelikult on tema rahaga ümber käidud; teiseks hoiaks see ametnikke tagasi tööautoga erasõite tegemast. Et neid tehakse, on avalik saladus, mille ees on aga pikema aja jooksul silm kinni pigistatud.
    Osalt on see arusaadav: kui ameti- ja erasõidul vahet teha pole üldiselt raske, siis kahe sõidu vahel autot vahetada võib sageli olla ebamugav. Samas ei saa normaalseks pidada olukorda, kus teadmata hulk ametnikke teeb ametiautoga ära nii töö- kui ka erasõidud, kinni maksab need aga maksumaksja – teadmata, kui palju sellest rahast läks n-ö asja ette (töösõitude peale) ja kui palju n-ö vasakule (erasõitudeks).
    Lihtne, loogiline, teostatav.  Sõidupäeviku pidamist ei nõuaks me presidendilt ja valitsuskabineti liikmetelt, küll aga kõigilt riigiametnikelt, kelle tööülesannetega seotud sõidud ei puutu kokku riigisaladusega. Iseenesest ei tohiks nende päevikute täitmine e-riigi võimaluste juures veebis reaalajaski nähtavalt keeruline olla, ent esialgu piisab sellestki, et küsimuse või kahtluse tekkimise korral saaks need vastavast ametkonnast kergesti kätte. Avaliku sõidupäeviku mõte pole mitte juuksekarva lõhkiajamine, vaid avalikkuse kontrolli tekitamine maksumaksja raha kasutamise üle.
    Kuna ametnike erasõitudele maksumaksja raha eest vaadatakse sageli läbi sõrmede, oli vaja korralikku raputust, et harjumuspäraseks peetu suhtes tähelepanelikuks muutuda. Selleks raputuseks kujunes rahandusministri läinudaastane plaan muuta autode käibemaksustamist viisil, mis täitnuks küll riigikassat, valmistanuks aga suurt meelehärmi ettevõtjale. Kiiruga ette valmistatud ja avalikkusele halvasti kommunikeeritud autode maksustamise muudatused olid tugevasti riigikassa poole kaldu ja ettevõtja suhtes ebaõiglased nii muudatuse erasõidu/ettevõtluskulu proportsiooni kui ka kavandatu kehtima hakkamise etteteatamisaja poolest. Õnneks jättis president käibemaksumuudatused välja kuulutamata ja nüüd tegeleb nendega uuesti riigikogu.
    Ausus nii era- kui ka avalikus sektoris. Samuti pole saladus, et erasõite teevad ametiautodega erasektori töötajad. Tõsiasi, et paljudel ettevõtetel puudub käive, küll aga on olemas auto, oligi plaanitud maksumuudatuste ajendiks. Missuguseks osutub sõiduauto käibemaksu mahaarvamise muudatuses isiklike ja töösõitude aktsepteeritav vahekord ja selle maksuhaldurile tõendamise kord, selgub loodetavasti lähiajal. Küll aga võib eeldada, et autode käibemaksustamise muutmise plaan nn ideoloogilist pööret ei tee ning eesmärgiks jääb ikkagi ebaõigluse likvideerimine. St need ettevõtjad, kes praegu esitavad isiklikke väljaminekuid ärikulutustena, ei saa seda tulevikus enam teha. See on lahendamist nõudev probleem vaatamata kõigile vigadele, mis läinud aastal kõnealuseid muudatusi ellu viia püüdes tehti.
    Ent sama palju tähelepanu kui ettevõtjate ärikulude pähe esitatavad erakulutused vajab sama nähtus avalikus sektoris. Ametnike avalikud sõidupäevikud on reaalne samm, mis välistab vähendab ametihüvede kasutamist isiklikes huvides.
     
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Air Baltic müüs sel aastal Euroopa kõrgeima tootlusega võlakirja
Läti riiklik lennufirma Air Baltic emiteeris 340 miljoni euro väärtuses viieaastaseid võlakirju ning Läti valitsus ostab neid 50 miljoni väärtuses, vahendas Bloomberg.
Läti riiklik lennufirma Air Baltic emiteeris 340 miljoni euro väärtuses viieaastaseid võlakirju ning Läti valitsus ostab neid 50 miljoni väärtuses, vahendas Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?