Pärast kaklust rusikatega ei vehita

Artikkel

- Arvamused
- 12. veebruar 2014 kell 4:37
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pärast kaklust rusikatega ei vehita
Tallinna Vesi kavatseb nõuda 17,1protsendist veehinna tõusu või rohkem kui 50 miljoni euro suurust kompensatsiooni Eesti valitsuselt, soovimata samas kinnitada, kas ettevõte oleks rahul vaid ühega neist.
Äripäeva meelest on Tallinna Vee heitlus konkurentsiametiga ning äsjane riigi ähvardamine kahjunõudega vähemasti osaliselt võitlemine minevikuga, mida tagantjärele muuta ei saa, st 2000. sõlmitud erastamislepinguga, millega ettevõte ise tagantjärele rahul ei tundu olevat. Suurim võitja oli erastamise järel mäletatavasti briti ettevõte United Utilities, mis on Tallinna Veega hulga raha teeninud (aktsiakapitali vähendamise kaudu, dividendidena, aktsiad müües ja juhtimistasudena).
Pikk võitlus. Konkurentsiametiga kohtus vaieldes on Tallinna Vesi alati rõhutanud, et ettevõtte erastamisleping on rahvusvaheline ja sõlmitud EBRD osalusel, mistõttu nii konkurentsiametil kui ka teistel riigiasutustel on kohustus järgida selles sätestatud hinnastamissüsteemi. Nüüdki toonitab Tallinna Vesi, et esitatud nõudmised on täiel määral vastavuses erastamislepinguga, mille Eesti valitsus 2000. aastal heaks kiitis, ning sellele eeldusele tuginedes tuleks konkurentsiametil sedakorda hinnatõusunõudmisele järele anda. Samu argumente on vee-ettevõte esitanud varemgi, ometi pole amet hinda tõsta lubanud.
Samuti on Tallinna Vesi tähelepanu juhitud sellele, et konkurentsiamet on ranget hinnaregulatsiooni rakendanud börsil noteeritud ettevõtte suhtes. Börsiettevõttega on tõesti tegu, kuid teisalt siiski monopoli seisundis ettevõttega, mille tegevust jälgib riigi määratud regulaator: varem Tallinna linn, alates 2010. aastast konkurentsiamet. Viimase ülesanne ongi jälgida, et monopoolses seisundis vee-ettevõte tarbijale ülekohut ei teeks. Tallinna Vee suur kasumlikkus ongi olnud see peamine põhjus, miks konkurentsiamet pole ettevõtte senistele hinna tõstmise soovidele vastu tulnud. See on argument, mis on avalikus ruumis ja eelkõige Tallinna Vee klientide hulgas hästi mõistetav.
Osta aktsiaid. Teisalt on Tallinna Veel kohustus seista oma aktsionäride huvide eest, mida konkurentsiametiga lahinguid lüües ju tehaksegi. Kuna konkurentsiamet on varem avalikustanud vee-ettevõtte poolt ametile esitatud hinnataotlused, siis pidas ettevõte oluliseks aktsionäridele selgitada hinnataotluste vastavust lepingu tingimustele. Tallinna Vee aktsia hinna eilne tõus tõendab, et investorid usuvad ettevõtte ja konkurentsiameti vaidluse lahenemist ettevõtte kasuks. Sellest lähtudes tuleks Tallinna Vee klientidel, keda seni on rõõmustanud konkurentsiameti tegevus veemonopolisti hinnatõusutaotluste ohjeldamisel, edasisest arengust kasusaamiseks soetada Tallinna Vee aktsiaid.
Postimees kirjutas eile, et Tallinna Vesi ja konkurentsiamet on jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele kompromissi asjus, mis võimaldaks säästa mõlemaid osapooli aastatepikkusest kohtuvaidlusest. Sisuliselt tähendaks see üksmeelele jõudmist sellesama kunagise erastamislepingu tingimuste suhtes, mille üle on mitu aastat vaieldud. Kui kokkulepe on sündinud, siis tuleks sellest avalikkusele kiirelt teada anda, sest leppe osapoolteks on riigiamet ja börsiettevõte.

Autor: 1185-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum