Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ÄP: eripension personaalseks

1185-aripaev 03. märts 2014, 06:55

Riigikontrolli antud soovitust eripensionid kaotada tasub tõsiselt kaaluda, sest nende peale kuluv summa koormab maksumaksjat aasta-aastalt aina enam – seda olukorras, kus fikseeritud sotsiaalkulutuste osa riigieelarves ulatub juba praegu kolmveerandini ning on lähiaastatel suurenemas.

Äripäeva hinnangul on mõistlik anda eripensionite maksmise üle otsustamine üle konkreetsete valdkonna asutuste juhtidele, kes peaksid eripensionite määramisel lähtuma konkreetsete isikute tööajal antud panusest ja asutuste eelarvelistest võimalustest pikaajalises perspektiivis. Kaduma peaks praegune põhimõte jagada eripensione ametikohtade järgi, jättes pealegi arvestamata teenistuses oldud aja. Praeguse korra järgi saavad ühesugust eripensioni näiteks 20 ja 40 aastat töötanud politseiametnik. Eripensioni ei peaks ka käsitlema kompensatsioonina mõne sektori suhteliselt madala palga eest – politseinikud on taas sobiv näide.

Eripension erijuhuks. Samas ei välista toimetus eripensioni kui nähtuse vajalikkust üleüldse. Näiteks kaitseväe juhtkonnale võiks – vähemasti üleminekuetapis – jääda võimalus osale pikka aega teeninud kaitseväelastele eripensioni määrata, samamoodi politseiametis. Kuid iga konkreetne otsus peab olema põhjendatud ning põhjendused sellised, et neid saab avalikus ruumis kaitsta. Ametikoht üksi ei peaks eripensioni tagama, küll aga võiks seda määrata erandkorras. Ka eripensioni taotleja ise peaks põhjendama, miks talle see määrata tuleks. Praegu lisandub kaitseväelaste ja politseiametnike eripensioni õigusega inimesi igal aastal, kuid suund tuleks selgelt võtta selle hulga vähendamisele. Automaatselt ei peaks eripensioni saama mitte keegi. Kui iga avaliku sektori asutuse juht suhtuks eripensioni määramisse nagu erasektori ettevõtte juht, jälgides rangelt oma eelarvet pikaajalises perspektiivis, siis oleksid selle määramise otsused  ka paremini põhjendatud.Eripensionite kogusumma, mis ulatus 2012 üle 20 miljoni euro, tähendab eripensioni saajate suurenemise hulga tõttu pensionieraldistega seotud tulevikku suunatud rahalisi kulutusi kaitseministeeriumi haldusalas 208 miljoni ja siseministeeriumil 560 miljoni euro ulatuses tänavu 1. jaanuari seisuga.

Reformid on jäänd poolele teele. Ehkki sotsiaalminister Taavi Rõivas möönab küll riigikontrolli tehtud ettepaneku mõistlikkust, ei kiirusta aga sellegipoolest välja ütlema ühtegi praegu korra muutmise tähtaega. Kuna seadus näeb ette valitsuse kohustuse analüüsida vanaduspensioniea mõju pensionikindlustussüsteemi jätkusuutlikkusele alles 2019. aastaks, ei näi valitsuse poolel leiduvat ülearu palju head tahet tegeleda ei pensionisüsteemiga laiemalt ega eripensionite kaotamise reformiga kitsamalt. Kuigi praegu ei saa eripensioni enam riigikontrolör, riigikontrolli ametnikud, õiguskantsler, kohtunikud ja parlamendi liikmed, on reform jäänud poolele teele. 2014 riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on nähakse avaliku sektori töötajatele ette kokku 33,7 miljoni euro ulatuses sotsiaaltoetusi. Nn vanade riigikogu liikmete pensionite peale kulub käesoleval aastal üle viie miljoni euro.

Kui üheksakümnendatel aastatel oli eripension õigustatud argumendiga, et avalikku sektorisse on iga hinna eest vaja saada kompetentseid inimesi, siis praegu ei ole nn riigileib nii peenike, et seda peaks hüvitama eripensioniga. Aeg on eripensionid tasapisi saata ajalukku, kus on nende õige koht.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. March 2014, 14:52
Otsi:

Ava täpsem otsing