Investor, hoia rubilnik käeulatuses!

1185-aripaev 21. märts 2014, 07:58

 Ajal, mil üsna suure tõenäosusega seisavad meil ees kaubanduspiiranguid ja äikest täis aastad, otsustasime lugejale näidata Ukraina sündmuste mõju börsidele.

Ehkki Äripäeva peatoimetaja loobus äsja avalikult ja emotsionaalselt oma pensionifondis kõikidest Venemaa ettevõtetest, tasuks investoril asjade arengut tähelepanelikult edasi jälgida just rahateenimise seisukohast. Tänases kontekstis pole sobilik rääkida „veri tänavatel“ väljendiga, kuid turbulentsed ajad ja järsud aktsiakursside muutused võivad pakkuda julgematele (või, kui soovite - ahnematele) teenimisvõimalust.

Tõsi, välja arvatud ehk East Capital, ei soovita praegu keegi pealtnäha odavaid Vene aktsiaid osta. Liiga palju on hetkel veel teadmata muutujaid. Kuid edasiseks tegutsemiseks peab arvestama, et kolmas maailmasõda koos välismaalaste varade konfiskeerimisega Venemaa poolt on ju sisuliselt viimsepäevastsenaarium. Tänase seisu ja selle vahele jääb rida palju ratsionaalsemaid lahendusi. Ka relvamüügiembargo, majandussanktsioonid, Venemaa presidendi lähiringi varade külmutamine jätavad elu edasi kestma, seega ka börsid toimima. Iga piirang riikidevahelistes suhetes, kaubanduses, toob halva juures alati ka kellelegi kasu. Tuleb vaid need võimalused üles leida.

Kuigi Venemaaga piirnevate riikide, nagu meie või Soome, väliskaubandusest moodustab idanaabri turg arvestatava osa (ja see moodustab arvestatava osa ka mõne Kesk-Euroopa riigi, nagu näiteks nagu Saksamaa firmadelgi), pole Euroopa Liidule tervikuna või USAle Venemaa turuna nii oluline partner kui vastupidi.

Venemaa osakaal ELi ekspordis on 7%, impordis 12%. USA puhul on Venemaa panus väliskaubanduses lausa vaid vaevane üks protsent, sisuliselt ekspordib USA Venemaale samas suurusjärgus, kui Soome. Seevastu ELi osakaal Venemaa ekspordis ja impordis on suur - 50% ringis. Majandussanktsioonid on valusad nn mõlema poole ettevõtetele, kuid tervikuna võttes siiski märksa valusamad idanaabri omadele, eriti praegu madala P/E suhtega uhkustavatele energiafirmadele.

Võib arvata, et lähematel aastatel suureneb Ukraina sündmuste tõttu Euroopa Liidu riikide ühtsus ning sõltuvuse vähendamiseks Venemaa energiast minnakse sõnadelt üle tegudele. Tasub jälgida Lääne energiafirmade aktsiaid, ka kildagaasi tootjaid, sest nüüd hakatakse ehitama LNG terminale. Nagu Eestissegi. Kui piiratakse relvatehinguid Venemaaga, seab see uuemasse valgusesse sõjatööstuse aktsiad. Võimalikud majandussanktsioonid panevad Venemaaga seotud firmade asemel uusi investeerimisobjekte otsima riskikapitali. Oma hoobi saab ilmselt Londongrad ehk ELi finantspealinna Londoni pangad, nõustajad, kes jäävad ilma Venemaa M&A vahendusrahast, kümnetest miljonitest eurodest kuus.

Ja nii edasi. Keegi võidab, keegi kaotab. Investor, kes soovib pensionipõlve teenistusele lisa hankida finantsturgudelt, aktsia- või tooraineturult, võib lähiaastatel kogeda senisest põnevamaid aegu. Tuleb vaid otsustada sisenemis- ja väljumisstrateegia ning olla valmis vastavalt sündmuste arengule seda muutma. Lõppeks jääb ikkagi üles ainus üks küsimus - kas teha oma investeerimislülitil „????????“ või „?????????“.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. March 2014, 12:42
Otsi:

Ava täpsem otsing