Jürgen Ligi, kärpekäärid tööle!

Uuel võimuliidul tuleb kaine pilguga üle vaadata võimule tulles antud lubadused ja asuda kiirelt rehkendust kärpima. Katteallikatest ebamääraselt rääkimise aeg on nüüd ühemõtteliselt läbi ning nominaalse tasakaalu asemel struktuurse tasakaalu rõhutamise oma samuti. Raha kas on või ei ole, nagu on tabavalt märkinud eksrahandusminister Aivar Sõerd.

Sada miljonit eurot vähem. Tegelikult mõistab hästi seda ka rahandusminister Jürgen Ligi, kellel on nüüd prognoosi näol käepärast kainestav ennustus kulututamisalti võimupartneri soovide tasakaalustamiseks: rahandusministeeriumi prognoos on määravas osas eelarve kujundamise aluseks.

Eeldusel, et ühe protsendipunkt arvavust väiksem SKP kasv tähendab 0,5 % vähem tulu riigieelarves, on riigieelarvesse tänavu laekumas vähemasti 100 miljonit eurot vähem kui plaanitud. See peaks olema taevast maa peale toov suurusjärk, mille tõsidust mõistavad kõik need, kes miljonil ja miljardil vahet teevad.Rahandusminister Jürgen Ligi on Äripäevale tunnistanud, et IRLi aegsed „peidetud lollused“ on tema meelest sotsidega koos plaanitavast „lapsikust rahajagamisest“ vastikumadki, ning rõhutanud, et tema ülesanne on eelkõige eelarve tasakaalu saada. Sada miljonit eurot vähem laekumisi pluss äärmiselt kulukad lubadused teeb selle väga raskeks ülesandeks.

Mäletatavasti põhjustas juba eelmisel aastal tekkinud paarikümne miljoni eurone auk autode käibemaksustamise muutuse läbikukkumise tõttu paraja paanika. Tänavu jaanuari alguses aga saatis Ligi – veel eelmise valitsuse rahandusministrina – ministeeriumitele karmi plaani, millega nõudis riigiasutustelt 2015-2016 115 miljoni euro kärpimist. Nüüd peaks selle, tegelikult pigem lastetoetuste ja maksuvaba miinimumi suurendamise ning teiste kallite lubaduste võrra enamagi suurusjärgu kärbete vajadus arusaadav olema nii laiale avalikkusele kui ka asjaomastele asutustele. Teine variant on järsud maksutõusud, autode maksumuudatustest ning alkoholi- ja tubakaaktsiisi suurendamisest ei piisa.

Võimuliit tugeva rahandusliku surve all. Eeldatava majanduskasvu numbri langetamise põhjuseks olid eelkõige Ukraina sündmused. Kuna aga kuna nende pikaajalist mõju on ennustada raske, pole võimatu, et esialgu 3,5% peale seatud 2015 ootust tuleb sügisel samuti allapoole tõmmata. Euroopa tasahiljukesi kosumise vilju loodetakse näha pigem tuleval aastal.

Ettevõtjale hakkab arvatavasti muret tegema hinnatõusu aeglustumine, mida palgatõusuootuste mõningane korrektsioon allapoole igas sektoris kompenseerida ei pruugi. Inflatsiooni alanemine võib ju meeldida tarbijale, aga maksulaekumist see ei soodusta. Võimuliidus tekitab see kõik surve osa antud lubadusi vaikselt „ära unustada“ või nende katteallikate avalikustamist edasi lükata – see on kergem kui mõni karm maksutõus lauale lajatada.

 

 

Autor: 1185-aripaev