Jürgen Ligi unustas abistamise sisu

11. juuli 2014, 08:14

Perekond Rosimannust kaitsma asudes on rahandusminister Jürgen Ligi asunud kaitsma pankrotimeistreid ja võlausaldajate tüssamist, kirjutab peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.

Rahandusminister Jürgen Ligi peab oma erakonnakaaslasi Rain Rosimannust ja Keit Pentus-Rosimannust puudutanud Autorollo kohtuotsust ettevõtluse jaoks halvaendeliseks pretsedendiks. Minister viitas, et inimesed hakkavad saama rahanõudeid selle eest, et nad hädas pereliikmeile abi annavad.

Rahandusminister Ligi unustab kahjuks ära selle nn abistamise sisu. Autorollo on klassikaline näide pahatahtlikust pankrotist. Kui ettevõtte omanikud said aru, et firma ei suuda enam oma kohustusi täita, siis otsustasid nad päästa seda, mis päästa annab.

Rosimannuste poolt appi kutsutud advokaadi Siim Roode Autorollos toimetamise ajal kanditi vara firmast ehk võlausaldajate haardest välja ning üritati fiktiivsete lepingutega katta ettevõtte raamatupidamises olnud auke.

Juuni lõpus otsustas esimese astme kohus osaliselt rahuldada Reformierakonna mõjuka poliitiku Rain Rosimannuse vastu esitatud rahalise nõude. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse suhtes jättis kohus Autorollo võlausaldajate nõude rahuldamata.

Mõlemad Rosimannused on väitnud, et nende tegevus pankrotistunud transpordifirmas piirdus ettevõtte omanikuks olnud Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentuse aitamisega. Just sellest selgitusest lähtuvalt võttis rahandusminister Ligi kohtuotsuse suhtes kriitilise seisukoha. Justkui oleks see otsus ülekohtune ja Eesti ärikliima jaoks halba pretsedenti loov.

Ligi seisukohavõtt ja kriitika kohtu aadressil on tema ametit arvestades kohatud. Rahandusministrile taolised väljaütlemised ei sobi, sest Rosimannuseid kaitsma asudes on Ligi asunud kaitsma pankrotimeistreid ning võlausaldajate tüssamist. Võimalik, et ka maksupettust.

Perekond Rosimannus on üritanud jätta muljet, et neile tehakse Autorolloga seoses liiga ning nad on sattunud väljapressimise ohvriks. Ka Jürgen Ligi viitas sotsiaalmeedias Äripäeva ajakirjanikule vastates väljapressimisele. Autorollos toimunu kajastamist nimetas minister verejanuliseks ning lausa inimeste, see tähendab perekond Rosimannuse, hävitamiseks.

Selles juhtumis ei ole kannatajad mitte Roode appi kutsunud Rosimannused, vaid hoopis võlausaldajad, kellele üritati erinevate tehingutega jätta tühjad pihud. Eesti ärikliimale ei tule see aga kuidagi kasuks, kui võlausaldajate huvides tegutsevat pankrotihaldurit nimetab rahandusminister väljapressijaks.

Pankrotihaldur pannakse paika Eestis kohtu otsusega ning tema ülesanne on esindada pankrotiprotsessis võlausaldajate ja ka võlgnike huve. Pankrotihalduril on olemas selge vastutus ning kui ta peaks tekitama oma tegevusega kellelegi kahju, siis ta ka peab selle hüvitama.

Esimese astme kohtuotsus näitas, et Autorollo pankrotihaldur Martin Krupp ongi tegutsenud võlausaldajate huvides. Kohus otsustas mõista Rain Rosimannuselt ja Siim Roodelt ning Roode osalusega ettevõtetelt solidaarselt välja 135 658 eurot. Sellele summale lisaks veel ligi 30 000 eurot Siim Roodelt ja temaga seotud firmadelt ning Rain Rosimannuselt täiendavalt 182 eurot. Suurema osa nõuetest ehk üle 220 000 euro jättis kohus aga rahuldamata.

Lisaks juhtis kohtunik oma otsuses tähelepanu, et võlausaldajatele võib olla tekitatud kahju ka Keit Pentus-Rosimannusele kuuluva eramu ehitamisega. Nimelt tunnistas Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentus kohtus, et võttis Autorollost praeguse keskkonnaministri maja tarbeks sularaha. Kuna Autorollo raamatupidamises seda kulu ei kajastata, siis on kahtlus, et riigile jäeti maksud tasumata ning praeguse keskkonnaministri eramu rajati osaliselt Autorollo võlausaldajate raha eest.

Hiljem küll Väino Pentus kohtus vande all öeldust taganes ning tuli sularaha kadumise ja kasutamise kohta välja uue versiooniga, väites, et kogus raha oma vanematekodu väljaostmiseks. Ühel juhul on ta aga valetanud või olulise rääkimata jätnud, praegu on ebaselge, millal.

Kui Autorollot ja poliitperekond Rosimannust puudutanud kohtuasi esimese astme järel kokku võtta, siis pean mina erinevalt rahandusministrist kohtuotsust Eesti ärikliima jaoks positiivseks. See otsus näitas, et varade kantijate ja petiste ohvriks langenud võlausaldajatel on ka võlgniku pankrotimenetluse alustamise järel võimalik vähemalt osaliselt oma raha tagasi nõuda ning tekitatud kahju vähendada.

Välisinvestorina ma muidugi oleksin Eestisse investeerides nüüd ettevaatlikum, sest Eesti valitsuse üks võtmeministritest peab võlausaldajate huvides tegutsevat pankrotihaldurit ning skeemitamise ohvriks langenud võlausaldajaid väljapressijateks.


Kommentaar oli eetris teisipäeval Vikerraadio päevakommentaarina. 

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. July 2014, 11:33
Otsi:

Ava täpsem otsing