Korruptsioonipõldu väetavad ettevõtjad

Maadevahetuse kohtuvaidluse lõppemise tõttu augustis avalikuks saanud maadevahetuse kohtutoimikutes sisalduv info näitab, kui korrumpeerunud on olnud osa Eesti poliitilisest ja ärieliidist. Näiteks ilmneb kohtumaterjalidest, et Villu Reiljani pangakontole laekus tema keskkonnaministriks oleku ajal märkimisväärseid rahasummasid ettevõtjatelt ja firmadelt ning suur osa neist ettevõtjatest on hiljem Reiljani toel ka midagi endale meelepärast riigilt saanud. Olgu selleks siis mõni riigile kuulunud maatükk või abi kehtivate seaduste rikkumisel.

2003. aasta kevadel tähistas vastne keskkonnaminister Villu Reiljan enda 50. aasta juubelit. Ta korraldas rahvusooperis Estonia piduliku vastuvõtu, kuhu kutsus 300 külalist. Peokutsel oli kirjas Reiljani kontonumber, mille ta vahetult enne pidustusi avas ning kuhu oodati õnnitlejate annetusi. Lühikese ajaga laekus neid kokku ligi 220 000 krooni ehk umbes 14 000 eurot. Ettevõtjad tegid annetusi nii eraisikuna kui ka neile kuuluvate firmade kaudu.

Võib öelda, et selles pole midagi erilist. Paljud Eesti äriliidrid või ka asutused on oma sünnipäevad sidunud heategevusega ning paluvad kingituse asemel kedagi toetada. Reiljani käitumine aga oli sellest praktikast erinev, sest tema palus toetada iseennast. Ta ei suunanud kogu raha heategevuseks.

Kohtutoimikutest selgub veel, et perekond Reiljani kontole jõudis teadmata päritolu sularaha. Mõnel aastal mõnekümne tuhande krooni väärtuses, kuid näiteks 2004. aastal oli Reiljanil teadmata päritolu raha üle 420 000 krooni ehk ligi 27 000 eurot. Sarnases suurusjärgus oli toona ministri aastapalk.

On öeldud, et tegemist on rohkem kui kümme aastat tagasi toimunuga, mille kajastamine praegu on ebamõistlik. Villu Reiljan on juba ammu poliitikast kadunud, samuti Rahvaliit. Näiteks Äripäeva on kritiseeritud, et samal ajal kui Ukrainas toimub sõda, ei peaks Eesti meedia sorima kunagise poliitiku rahakotis ja avalikustama aastate taguseid pangakonto väljavõtteid.

Ma ei ole selle kriitikaga päri. Ukraina tänaste probleemide üks põhjus on selles riigis aastaid vohanud korruptsioon, mille üks tulemus on ühiskonna võimetus end agressiooni korral tõhusalt kaitsta.

Samuti ei peaks me tegelema enesepettusega ja arvama, et Reiljani poliitikast kadumisega on Eestis kadunud ka korruptsiooniprobleem. Üks asi on juba kriminaalkorras süüdi mõistetud Villu Reiljani eetiline pale. Teine küsimus aga ettevõtjate käitumine, kes märgetega „toetus“ või „lillede asemel“ on pangas ülekande teinud. Kahjuks on siiamaani osa ettevõtjate seas levinud suhtumine, et kasumi teenimise nimel on ametniku või poliitiku n-ö õlitamine igati lubatud ja mõistetav tegevus.

Me võime olla rahul, et Villu Reiljani näol on Eesti poliitikast kadunud üks korrumpeerunud poliitik ning kadunud on ka üks erakond, mille arvukad liikmed aktsepteerisid oma juhi korruptiivset tegevust.

Selle korruptsioonipõllu väetajateks olnud Eesti ettevõtjad kuuluvad aga endiselt meie ärieliiti. Nad on oma rikkuse kogunud ja oma majandusliku võimu kindlustanud ebaausaid võtteid kasutades. Kahjuks pole nad ka aastaid hiljem valmis tunnistama, et nad eksisid ja käitusid valesti ehk midagi ei viita sellele, et nad oleksid oma käitumist valmis muutma.