Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- 18. aprill 2014 kell 5:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Ärme jända põlevkiviõliga
Meie iseseisvuse garant on tugev energiasüsteem ja korralik põlevkivivaru. Niisiis kaevandagem pigem parema tehnoloogia ja tehnika kasutuselevõtuni vähem, kuid efektiivsemalt. Tulevikus tasuks põlevkivist vaid elektrit toota ning seda eksportida, mitte õliga jännata, leiab keskerakondlasest Tallinna Kesklinna vanem Mihhail Korb.
Varude suures ebaselge. Praegu pole selge, kui palju meil põlevkivi on, ja me ei tea ka täpselt, kui kauaks seda jätkub. Keskkonnaregistri andmetel ulatub Eesti põlevkivivaru kokku 4,8 miljardi tonnini, millest kaevandamisväärset varu on arvel 1,3 miljardit tonni, millest omakorda on keskkonnaministeeriumi hinnangul võimalik kaevandada kuni 50 protsenti. Arvestades, et aastas kaevandatakse 20 miljonit tonni, jätkub aktiivset varu 25–30 aastaks. Kuid see seisukoht on hinnanguline, st ei ole lõpuni uuringutega kaetud. Seega oleks vaja Eesti põlevkivivarudest täielik ülevaade saada.Me ei pea mitte kogu põlevkivi välja kaevama, eriti veel olukorras, kus suur osa kaevandatust läheb raisku. Värske riigikontrolli audit ütleb, et aastatel 2007–2012 jäi põlevkivikadu allmaakaevanduses 2007. aasta tasemele (28 protsenti), kuid suurenes põlevkivikarjäärides 11 protsenti, aastas ulatub põlevkivi kaevandamise kadu ligikaudu nelja miljoni tonnini.Põlevkivist pole ka vaja õli välja pressida, eriti praeguse tehnoloogiaga, mis ei ole (veel) eriti efektiivne.Riigikontrolli audit väidab, et riik teenis põlevkiviõli tootmisest 2012. aastal riigimaksudena vaid ligikaudu 12 miljonit eurot, samas kui õlitootjate ärikasum oli umbes 91 miljonit eurot. Ning isegi kui riik kehtestaks õlitootjatele kõrgemad maksud, oleks taibukam hoida seda väärtuslikku maavara pigem tagavaraks, mitte see kiiresti rahaks teha. Eriti veel arvestades, et praegu ei saa Eesti Energia teenitud kasumit ettevõtte arenguks (kas või sellekssamaks eespool nimetatud põlevkivivarude uuringuks) kasutada, vaid peab selle enamasti dividendidena riigile välja maksma.Omaniku tahe. Liigagi tihti kiputakse kõrget elektri hinda, elektririkkeid ja ka Eesti Energia hiigelkasumeid ettevõtte juhatuse esimehe Sandor Liive kraesse keerama. Ometi täidab Liive ju talle omaniku (riigi) antud ülesannet teenida võimalikult suurt tulu. Ning sellega on ta ju suurepäraselt hakkama saanud. Põhiküsimus on hoopis, kas riik ikka peab elektritarbijalt seitse nahka koorima. Miks peab Eesti Energia hiigelkasumit teenima ning selle riigieelarvesse maksma? Pigem võiks elekter hoopis rahvale taskukohasem olla.Autor: Mihhail Korb, Vilja KiislerMinu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Olulisemad uudised
- TOP
- Merit Võigemast
- 6. mai kell 12:48
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 5. mai kell 3:00
- Suur lugu
- Polina Volkova
- 3. mai kell 3:00
- Uudised
- Martin Johannes Teder
- 29. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Marge Ugezene
- 21. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Stiine Reintam
- 24. aprill kell 3:00
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 27. aprill kell 14:00
- Saated
- Eget Velleste
- 29. aprill kell 12:07
Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Robloxi aktsia langes 20%
Veebimängude platvorm Roblox tegi läbi kahe aasta suurima languse, kui pärast nõrkade prognooside avaldamist taandus ettevõtte aktsia umbes 20%, vahendas Bloomberg.
Veebimängude platvorm Roblox tegi läbi kahe aasta suurima languse, kui pärast nõrkade prognooside avaldamist taandus ettevõtte aktsia umbes 20%, vahendas Bloomberg.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Õigel ajal loobumist takistab edasipürgimise kultuur
„Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur“, ütles koolitaja Heiti Pakk saates „Teabevara tund“.
„Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur“, ütles koolitaja Heiti Pakk saates „Teabevara tund“.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eesti elanik pääses Iraani hõivatud laevalt
Täna pääses vabadusse aprilli keskel Hormuzi väinas hõivatud laeva MSC Aries pardal viibinud Eesti elanik. Ta on teel Eestisse ja tema perekonda on heast uudisest teavitatud.
Täna pääses vabadusse aprilli keskel Hormuzi väinas hõivatud laeva MSC Aries pardal viibinud Eesti elanik. Ta on teel Eestisse ja tema perekonda on heast uudisest teavitatud.
Läks lahti: Rootsi tõi intressi allapoole ja lubab lisa
Rootsi keskpank otsustas alandada intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra, 3,75 protsendile, et elavdada majandust ajal, mil majandusaktiivsus on nõrk, aga inflatsioon läheneb eesmärgile.
Rootsi keskpank otsustas alandada intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra, 3,75 protsendile, et elavdada majandust ajal, mil majandusaktiivsus on nõrk, aga inflatsioon läheneb eesmärgile.