Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viis ennustust USA majanduse kohta

Föderaalreservi juht Janet Yellen.Foto: EPA

Aasta alguses on populaarne võtta appi n-ö kristallkuul ja teha ennustusi eelseisvaks aastaks. Euroopa, Hiina ja Jaapani majandus läinud aastat suurel määral ei nautinud, kuid Ühendriikides oli lõpuks näha esimesi tugevamaid kasvumärke pärast ülimasendavat finantskriisi, ja see tugevus kandub edasi ka tänavusse aastasse.

“Positiivsed fundamentaalid on paigas, mis aitavad globaalsel majandusel 2015. aastal paraneda,” kirjutas uuringufirma IHS peaökonomist Nariman Behravesh, kes nüüd ennustab 3% kasvu maailma majandusele varasema 2,7% asemel.

Seda kasvu hakkab vedama ja toitma USA majandus, millele sel aastal ennustatakse aastakümne parimat perioodi. Võimaliku olukorra täpsemaks selgitamiseks valisin välja viis kõige populaarsemat ennustust maailma suurima majanduse kohta aastal 2015.

USA majandus kasvab 3% esimest korda 10 aasta jooksul

Prognooside kohaselt loodi USAs 2014. aastal kolm miljonit uut töökohta, mis on suurim tõus pärast 1999. aastat. See kasv jätkub ka uuel aastal, mis toidab tarbijakulutuste kasvu. Tegu on ilmselt olulisima numbriga USA majanduses, sest see moodustab ligi 70% kogu Ühendriikide sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Tarbimist toetab ka odavnenud nafta hind. Need tegurid julgustavad ettevõtteid palkama rohkem inimesi, et kaasas käia tõusva nõudlusega. Selle kõige tulemusel ennustatakse USA majandusele keskmiselt 3% kasvu, mis oleks suurim tõus pärast 2005. aastat. IHS prognoosib USA SKP-le 2,5-3% tõusu.

Economic Outlook Groupi (EOG) globaalökonomist Bernard Baumohl on isegi optimistlikum. “Järgmised kaks aastat võivad kujuneda viimase kümnendi parimateks. Praegu on palju tõendeid, et USA majandus kogub hoogu.”

Fed tõstab intressimäärasid

Enamik ökonomiste on veendunud, et selle aasta jooksul USA Föderaalreserv tõstab baasintressimäärasid esimest korda pärast 2006. aastat. Kui optimistlikumad ökonomistid loodavad näha tõusu juba märtsis, siis üldine arvamus on veendunud, et see leiab aset suvel ja tõenäoliselt juunis.

Siin võib mängu astuda inflatsioon, kuid on väga väike tõenäosus, et inflatsioon võiks siin kaarte segada. Lisaks USA keskpangale oodatakse intressimäärade tõusu ka Kanada ja Suurbritannia pankadelt. IHS prognoosib, et Suurbritannias tõstetakse määrasid augustis ning Kanadas juhtub see oktoobris.

Vastupidiselt neile kolmele pole ülejäänud suurte majanduste keskpangad selliseks sammuks valmis ega isegi mitte lähedal. Euroopa Keskpank (ECB) ning Jaapani ja Hiina keskpank on valmis kas langetama baasintressimäärasid ja/või pakkuma turgudele lisalikviidsust.

Inflatsioon/deflatsioon ei tekita probleemi

Ühendriikides on naftabarreli hind kukkunud 100 dollarilt umbes 50 dollarini ja see on pannud eelmise aasta alguses pead tõstnud inflatsioonile pidurid peale. Stabiilsed või isegi kukkuvad hinnad aitavad tõsta inimeste inflatsiooniga korrigeeritud töötasu, mis lubab neil sama raha eest rohkem saada. Tulemuseks on rohkem raha, mida kulutada.

Deflatsiooni ei tasu aga karta, sest selle ohtu hinnatakse praegu tugeva kasvu tõttu järjest väiksemaks. “Majanduses, mis kasvab üle 3% ning kus luuakse uusi töökohti aastate kiireimas tempos, ei saa kuidagi tekkida deflatsiooni,” kommenteeris EOG ökonomist Baumohl.

Dollar valitseb edasi

Dollar jätkab enda 2014. aastal alustatud tugevaid esitusi tänu majanduse kasvuootustele ja Föderaalreservi intressimäära tõstmise ootusele. Euroopa ja Jaapani keskpank vastupidiselt lõdvendavad enda monetaarpoliitikat. Esimesed sündmused sel aastal on juba toimunud.

Aasta esimese nädala lõpetas euro 1,20 dollari tasemel pärast ECB juhi Mario Draghi vihjeid, et pank on valmis alustama täieulatuslikku rahatrüki programmi. IHS prognoosib, et euro võrdub sügiseks 1,15-1,20 eurot. Tõenäosus on aga suur, et ECB tegutsemine kukutab euro aasta teiseks pooleks veel nõrgema tasemeni.

Palgad tõusevad, töötus väheneb

Viimase nelja aasta jooksul on Ühendriikides probleemiks olnud stagneerunud palgad. Tunnitasu on tõusnud keskmiselt 2% aastas, mis on vaid kaks kolmandikku ajaloolisest keskmisest. Kasvav majandus tõstab nõudlust ja nõudluse kasv suurendab vajadust tööjõu järele.

Ettevõtjad on juba reageerinud. Novembris tõusis vabade töökohtade arv viimase 14 aasta teisele kõige kõrgemale tasemele. Lisaks on inimesed lahkumas oma töökohtadest viimase viie aasta kiireimas tempos. Uuringud on näidanud, et üldiselt vahetavad inimesed ühe töökoha teise vastu just parema palga tõttu.

Praegu on USA töötusemäär 5,8% peale kukkunud, kuid keegi seda väga ei usu. Isegi Fed tunnistab, et tööjõuturg pole veel heas seisus. Aasta lõpuks prognoositakse töötusemäära vähenemist 5,5%ni ning uute täiskohaga töötavate inimeste lisandumine peaks muutma töötusemäära numbri oluliselt usutavamaks.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Kütused