Šveitsi keskpanga kannapöördel laiemad mõjud

Neljapäeval tõusis Šveitsi frangi kurss euro suhtes pea rekordilised 30protsenti, kuna Šveitsi keskpank loobus oma kolm aastat kestnud ülempiirist hoida eurot 1,20 frangil. See omakorda vallandas suure müügilaine, mis pühkis seni väga turvaliseks peetud Šveitsi börsilt päevaga enam kui 100 miljardit eurot. Kukkumine laienes kiiresti ka Aasia ja USA turgudele. Euro kukkus dollari suhtes 11aasta madalaimale tasemele.

Šveitsi keskpanga otsusest loeti välja seda, et Euroopa Keskpank võib pigem varem kui hiljem valitsuste võlakirju kokku ostma hakata ning programm on oluliselt laiem kui esialgu arvati. Šveitsi keskpangal oleks sel juhul olnud raske valuuta ülempiiri hoida.

Sotsiaalmeedias Francogeddoniks tituleeritud samm on erinevate majandusekspertide hinnangul väga riskantne. „Ma ei imestaks kui näeksime veelgi enam ohvreid," rääkis National Australia Banki Euroopa uuringute juht Nick Parsons. „See oli 180-kraadine pööre Šveitsi keskpangalt. Inimesed tunnevad end reedetuna," lisas ta.

Vaid mõne tunniga kukkusid Šveitsi eksportööride aktsiad, eesotsas riigi suurima kellatootja Swatchi ja toidutootja Nestle'iga, pea paarkümmend protsenti. „Mul lihtsalt ei ole sõnu," kommenteeris olukorda Swatchi juht Nick Hayek vahetult pärast katastroofi. „See keskpanga otsus on tsunami nii eksporditööstusele kui turismile ja lõpuks tervele riigile."

Šveitsi börsiindeks SME kukkus 10%, mis omakorda pühkis turult minema 133 miljardit franki. Reedel muutus ka Šveitsi 10-aastase võlakirja tootlus esimest korda negatiivseks. Lisaks said kahjumeid paljud maaklerfirmad üle maailma ning mõned olid sunnitud isegi tegevuse lõpetama.

Ekspordile rajatud majanduse jaoks on niisugune olukord tõepoolest šokeeriv. Tugev frank on väljakutseks nii suurfirmadele kui ka väikese ja keskmise suurusega tehastele Šveitsis. Näiteks luksusbrändide nagu Rolexi ja Richemont's Cartier` kellad annavad enam kui kümnendiku riigi koguekspordist. 40% riigi ekspordist läheb aga eurotsooni.

Kuigi Euroopa ja USA aktsiad saavutasid pärast paanikamüüki taas stabiilsuse, siis varitsevad turgudel ka laiemad ohud.

LHV analüütiku Erko Rebase sõnul omab Šveitsi keskpanga otsus kahtlemata mõju, mis ulatub kaugemale riigipiirist. „Mitmes Euroopa riigis olid majapidamiste laenud üsna suures osas madalate intressimäärade tõttu välja võetud frankides. Poolas näiteks Bloombergi kohaselt üle 40% kinnisvaralaenudest, mis muudab nende teenindamise pärast frangi kallinemist kulukamaks, " märkis Rebane. Investorid hoiavad edaspidi teravalt silma peal ka Euroopa pankadel, mille tegevus ulatub Kesk- ja Ida-Euroopasse. Samuti olid analüütiku sõnul paljud investorid usaldanud Šveitsi keskpanka ning laenanud frankides või panustanud lausa frangi vastu.

„Kuid mõju on ka psühholoogiline, sest kõik suuremad keskpangad on erinevate finantsskeemidega aastaid majandusi ja finantsturgusid toetanud ning Šveitsi keskpanga otsus peaks panema mõtlema, kas sellisel protsessil on oma piir," lisas Rebane.

Sel neljapäeval oodatakse Euroopa Keskpangalt uudiseid selle kohta, kas käivitatakse massiline võlakirjade tugiostuprogramm. Keskpanga juht Mario Draghi on vihjanud, et see on tõenäoline samm, mis tehakse euroala deflatsiooniriskile vastu seismiseks. Eurostati esialgsel hinnangul olid tarbijahinnad detsembris euroalal languses. 

Rebase sõnul pole aga keskpanga sammud veel sugugi kindlad. „Mis puudutab Euroopa Keskpanga otsust, siis ma pole täiesti veendunud, et päris järgmisel istungil kuulutatakse välja valitsuste võlakirjade ostuprogramm nagu turg suuresti ootab, sest aasta lõpus viitasid ostujuhtide indeksid majandusaktiivsuse väikesele taastumisele ning ka tuuminflatsioon liikus esialgsel hinnangul 0,1protsendipunkti võrra kõrgemale 0,8% peale," rääkis ta.

Kui aga teatud summa pannakse siiski lauale, sõltub Rebase sõnul turgude reaktsioon sellest, millist mahtu sihitakse. „Kui eesmärgiks on 3 triljoni euro suuruse bilansimahu saavutamine võrreldes praeguse 2,2 triljoniga, on turud selle uudise juba sisse hinnanud," arvas analüütik.

Kõrgem number pakuks tuge aktsiatele ja võlakirjadele ning survestaks eurot, lisas ta.

 

Kommentaar: Šveitsi sammu tõlgendatakse kui sõnumitNordea panga peaökonomist Tõnu Palm:Käesolev aasta tõotab valuutaturgudel tulla volatiilne. Majandustsüklid ja rahapoliitikad lahknevad. Geopoliitilised riskid ja järsud muutused tooraineturul põhjustavad ka valuutakursside muutlikkust. Kui intressid on nullilähedased, siis toovad likviidsust mõjutavad keskpanga meetmed kaasa muutusi ka vahetuskurssides. USA keskpank kavandab aasta teises pooles intresside tõstmist, samas kui mitmed teised soovivad näha veelgi ekspansiivsemat rahapoliitikat.Šveitsi frank on globaalsel valuutaturul väike tegija võrreldes hiiglastega nagu dollar ja euro. Seega on frangi kursimuutusest tingitud otsene mõju teistele valuutadele ja majandustele väike.Samas tõlgendati finantsturgudel Šveitsi keskpanga sammu kui ennetavat sõnumit, et Euroopa Keskpangalt on oodata kaalukaid otsuseid. Antud uudise tulemuseks oli euro nõrgenemine dollari suhtes. Euroala rahapoliitika jääb pikaks ajaks euro intresse survestama. Kui aga frank oleks jäänud sisuliselt seotuks euroga, oleks see tähendanud Šveitsi intresside pikaajalist sõltumist Euroopa Keskpanga rahapoliitilistest otsustest.