Saxo Banki ekspert: Šveits tulistas endale jalga

Šveitsi keskpangale muutus liiga kalliks hoida euro kurssi 1,20 frangil, kuna euro on nii järsult nõrgenemas, ja kuna nad teavad, et Euroopa Keskpank on kasutusele võtmas uusi leevendusmeetmeid, muutus valuuta ülempiiri hoidmine liiga kulukaks. Seetõttu nad loobusidki 1,20 frangi ülempiirist.

Lühiajaliselt on see Šveitsi majandusele väga negatiivne, kuna Šveitsi ettevõtete tooted saavad välismaal olema kallimad. Ja kui tooted ise ei saa just kallimad olema, saavad Šveitsi ettevõtted välismaalt vähem raha, kuna nad ekspordivad riikidesse, kus ei arveldata frankides. Kahju on saanud ka Šveitsi varade ja aktsiate omanikud. Näha võib ka äriaktiivsuse langust, kuna ettevõtted on saanud kahju ning üha rohkem šveitslasi võib teha oma ostud kalli valuuta tõttu hoopis välismaal, sest sealt saavad nad kaupu odavamalt. Mõju saab olema mitmekülgne ning ma usun, et Šveits kogeb isegi väikest majanduslangust. 

Arvestades turu reaktsiooni, siis mitte. Samas saab nüüd vaielda, et kas see oligi loogiline käik, sest vaid mõni päev enne rõhutasid nad, kui oluline on valuuta ülempiir nende rahapoliitikale. Ja turg uskus seda ning selles kogu probleem ongi – nad olid oma poliitikas nii kindlad, kuid äkki otsustasid sellest lihtsalt loobuda. Seetõttu oli turg nii segaduses Šveitsi keskpanga sammust.

Tõenäoliselt kõige olulisem toimub Šveitsi frangi ümber, mis üritab leida uut stabiilset taset euro suhtes. Vahepeal kauples see isegi pariteedi all või pariteedis. Turul on endiselt suuri positsioone, kuid on keeruline öelda, mis võiks juhtuda lähiajal. Pikemalt vaadates võiks euro frangi suhtes tõusta ja seda isegi siis, kui Euroopa Keskpank võiks kvantitatiivset leevendamist teha. Lähiajal on aga raske öelda, mis hinna juures võiks euro frangi suhtes stabiliseeruda.

Ma ei näe, et Šveits võiks kuidagi euroala majandustaastumist mõjutada. Šveitsi majandus on võrreldes euroalaga väga väike ning nüüd, kus frank on tugevnenud, võivad šveitslased hoopis euroala riikidesse kaupu ostma minna. See oleks aga euroala majandusele positiivne. Ja Šveitsi keskpanga samm hoopis aitab Euroopa Keskpanka, kuna Draghi tahab nõrgemat eurot ja valuuta ülempiiri lahti sidumine tuleb sellele kasuks. Kuna euro nõrgeneb, siis väheneb euroala oht ka deflatsiooniks.

Lühiajaliselt ei soovita ma investoritele midagi, kuna Šveitsi frangiga on väga ohtlik spekuleerida. Mina ootaks mõnda aega ja vaataks siis, kas mingisugust stabiilsust hakkab kuskilt paistma. Ma arvan, et dollar võib rallida frangi suhtes, kuid praegu on seda ehk liiga vara veel öelda. Eriti, kuna me veel ei tea, mida Euroopa Keskpank neljapäeval võiks öelda. Pärast seda võime valuutaturul näha ka mingisugust tasakaalu või stabiilsust.

Kui pidada silmas frangi enda prognoose, siis küll, aga mujal mitte eriti. Me hoiame enda silmad lahti, kas sellel on üldist mõju turu usalduse ja keskpankade vastu. Praegu me seda ei näe, kuid sellest võib saada uus teema. Praegu oleme teinud täpsustusi frangi prognoosides, mitte teiste valuutadega.

See on hea küsimus. Praeguse tugevnemisega on frank tõestanud, et on turvavaluuta. Kuid praegustelt tasemetelt on liiga riskantne spekuleerida, kas frank on endiselt turvavaluuta. Tõenäoliselt näeme tulevikus, et frank saab olema pisut nõrgem, sest kui me seda ei näe, on sellest suurim kannataja Šveitsi majandus. Samas mõjutaks see aga neid põhinäitajaid, mis aitaksid valuutat nõrgestada. Frank võib lähiajal tugevneda ja olla turvavaluutaks, kuid pikemas perspektiivis see tõenäoliselt nõrgeneb ega ole enam selline turvavaluuta nagu minevikus.

Hardy lisas, et keskpankade püüdlused siduda enda valuutat teise valuutaga on peaaegu alati läbi kukkunud ning Šveitsi frank tõestas seda sama asja taaskord. Olgu selleks siis Briti nael 1992. aastal või kui Jaapani keskpank, kes üritas 1993. aastal hoida 115 jeeni taset. Sellised püüdlused hoida valuutasid mingil tasemel loob tema sõnul suuri tasakaalutusi ja kui see tase peaks murduma, on see väga kulukas ja väga suure mõjuga sündmus.    

Taust. 15. jaanuaril lasi Šveits frangi euro suhtes vabalt liikuma, mis tähendas, et Šveitsi keskpank ei hoidnud enam euro kurssi 1,20 frangil. Valuutaturul põhjustas see frangile üle 30protsendilise kallinemise euro suhtes. Selline ootamatu samm tõi mitmetele investeerimisfirmadele ja investoritele miljarditesse ulatuvaid kahjumeid. Kannatama pidid ka Šveitsi firmade aktsionärid, kuna kohalik börs sööstis samal päeval üle 10% miinusesse. Šveitsi keskpank on valuuta ülempiiri hoidnud alates 2011. aasta septembrist, et võidelda kallinenud frangi ja deflatsiooniga.