Kas börsil uus tehnoloogiasektori mull?

10. märtsil aastal 2000 jõudis Nasdaq 5048,62 punkti tasemel haripunkti. Vaid kuu aega hiljem oli kolmandik Nasdaq Composite'i indeksi väärtusest haihtunud.

Läinud nädalal kerkis Nasdaq Composite'i indeks sellest ajast arvates esimest korda 5000 punkti tasemest kõrgemale. Kas on põhjust muretseda?

Nordea panga aktsianõustaja Taanis Michael Borre leiab, et tänane olukord on toonasega võrreldes oluliselt erinev. Tehnoloogiafirmad teenivad reaalset kasumit, aktsiate hinnad ei ole tõusnud vaid ootuse baasil.

„Aastal 2000 oli Nasdaqi indeksi firmade turuväärtus 65 korda kõrgem kui kasum. Praegu on see vaid 21 korda kõrgem ja me prognoosime, et Nasdaqi firmad teenivad tänavu kasumit. Selle näitaja järgi on Nasdaqi indeksi hinnatase vaid kolmandik IT-mulli aegsest tasemest,“ ütles Borre uudisteagentuuri Ritzau vahendusel.

15 aastaga on IT-sektor arenenud ja küpsenud. Alal domineerivad rahvusvahelised hiiud nagu Apple, Google ja Microsoft, mis reaalselt raha teenivad.

See ei tähenda, et mullistuse ohtu üldse ei ole. Näiteks kahtleb Borre, kas sotsiaalmeedia firmade nagu Twitter ja Linkedin puhul on aktsia hind kasumiga õiges suhtes.

IT-firmade üks pioneere Taanis Tim Frank Andersen, kelle firma 1999. aastal ühines Rootsi firmaga Framtidsfabriken, meenutab Taani ajalehele Börsen antud intervjuus toonast aega järgmiselt: „See oli täiesti pöörane. Ükskõik, mida me tegime, börs kiitis kõik heaks."

Framfabist, mis 1999. a noteeriti Stockholmi börsil, sai toonase IT-buumi üks tuntumaid nimesid. Ning IT-mulli lõhkemise järel ettevõte, mille aktsionärid suurelt kaotasid. Buumi harjal hindas börs kahjumis firma väärtuse 40 miljardile Rootsi kroonile. Framfab jäi IT-mulli lõhkemise järel siiski ellu ning tegeleb pragu IT-alaste konsultatsioonidega.

IT-mulli lõhkemist mäletatakse valusalt ka Rootsis, kus mulli haripunkt jõudis kätte 15 aastat tagasi 6. märtsil. IT-buumi harjal nähti Stockholmi börsi Nasdaqi vastena Euroopas.

Aktsiate hinnad Stockholmi börsil on taas kiirel tõusul ning kuumim sektor on jälle tehnoloogia - nii arutles äsja ka Rootsi majandusleht Dagens Industri, kas uus mull on käes.

Kõige tugevamaid paralleele toonaste ohusignaalidega täheldas DI oma analüüsis aktsiahindade kiires tõusus, mis süvendab aina uue tõusu ootusi, ning börsil suures välisraha osakaalus (ca 40%), mis võib börsilt kiiresti pageda.

Ent on ka olulisi erinevusi. Maailma majanduskonjunktuur on praegu selgelt nõrgem kui 15 aastat tagasi ning investeeringud on firmade ja sektorite vahel paremini jaotunud. Meenutuseks oli 2000. aasta märtsis Ericssoni börsiväärtus 1800 miljardit Rootsi krooni ja firma maailma suurima börsiväärtusega ettevõtete pingereas 10. kohal, IT- ja telekomisektori arvele langes pool Stockholmi börsi väärtusest.

Ericssoni aktsia hinna ja kasumi suhe oli toona üle 80 ja muudel IT ja telekomi ala firmadel 70, traditsioonilistel ettevõtetel nagu pangad ja metsandusfirmad kõigest 13. Keskmiselt andis see 2000. aastal suurte börsifirmade aktsia hinna ja kasumi suhtarvuks Stockholmi börsil 33 (ilma Ericssonita), praegu on vastav näitaja 17,5.

Leht analüüsis ka börsifirmade kasumiootusi, uute noteeringute hulka börsil, suurte liitumistehingute hulka ja analüütikute käitumist. „Mullitesti“ tulemusi kokku võttes tõdes DI, et ohu märgid on olemas, kuid tõusuruumi börsil praegu veel on.