Droonid murravad portfelli

Artikkel

- Börsiuudised
- Mait Kraun
- 23. mai 2015 kell 12:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Droonid murravad portfelli
Droonid imbuvad jõuliselt sõjatööstusest teistesse sektoritesse.Foto: Bloomberg
Kuigi oleme harjunud, et droone kasutatakse peamiselt sõjakolletes ja need maksavad miljoneid dollareid, on viimastel aastatel arendatud droone, mida võiks kasutada paljudes valdkondades. See annab investoritele võimaluse arenevasse sektorisse panustada.
Analüütikud soovitavad
Droonide puhul on võimalik hoida pilk peal järgmistel sümbolitel: IXYS, TXT, GD, AVAV, INVN ja NOC. Peale selle on valdkonnaga seotud suured firmad nagu BA ja LMT. Üksikutele nimedele pakub alternatiivi robootika ja automatiseerimistehnika ettevõtteid koondav ETF Robo-Stox Global Robotics & Automation (ROBO), mis on aasta algusest tõusnud 4,5%.
"Prognoosides tulevikutrende ja analüüsides droonide potentsiaali, siis võib aimata, et tegemist on vahendiga, mis mitte ainult ei muuda efektiivsemaks sõjatööstust, vaid leiab laiapõhist rakendust ka era- ja ärikasutuses," ütles Swedbank LC&I Markets Eesti maakler Kaspar Markus.
Tema sõnul on droone usinalt rakendatud juba praegu erinevate spordisündmuste, ürituste ja videoklippide filmimisel. "Droonide ärikasutusel on ilmselt enim kõlapinda leidnud internetikaubamaja Amazon, mis on testinud ligi kümmet prototüüpi, mille eesmärk on klientidele pakkide kohale toimetamine," ütles ta.
2013. aasta detsembris teatas Amazoni tegevjuht Jeff Bezos, et nad on kommertsdroonide arendamisega tegelenud juba mõnda aega. 2014. aasta suve lõpus tuli sarnase avaldusega välja ka Google, kes investeerib praegu droonide arendusse, mis suudavad lennata nii tiivikute kui ka fikseeritud tiibadega. Samuti ostetakse aktiivselt droonide arendusega tegelevaid idufirmasid.
Lennunduse ja kaitsetööstuse analüüsiga tegelev ettevõte The Teal Group prognoosib, et droonide arendamisse on 2024. aastaks investeeritud juba 91 miljardit dollarit. Veebruari seisuga investeeriti droonide arendamisse aasta ajaga 6,4 miljardit dollarit. "See on potentsiaalset investeerimishuvi äratanud nii mõneski investoris," märkis Markus.
Investeeritud on valdavalt sõjategevusseKaspar Markus, Swedbank LC&I Markets Eesti maakler
Droonide tootmisesse on läbi aastate investeeritud miljardeid dollareid, millest lõviosa on läinud militaarsetel eesmärkidel kasutatavate õhusõidukite arendamisesse. Seda peamiselt põhjusel, et droonide potentsiaalse võimekuse efektiivne rakendamine on militaarüksuste jaoks nii luure kui ka objektide hävitamise seisukohast ääretult oluline. Seda eelkõige maailmas, kus tehnoloogia hüppeline areng on varju heitnud aegunud sõjatehnikale ja seeläbi kinnistanud innovatsiooni tähtust sõjatööstuses. Droonid ületavad inimvõimeid nii kiiruses kui ka täpsuses, mistõttu on nad luuretegevuses ja sihtmärgi tabamisel tihtipeale sõjateenistuse esimene valik. Lisaks annab droonide kasutamine võimaluse korraldada operatsioone inimelusid ohtu seadmata.
Arenev pakivedu
Amazon Prime Airi droonid suudavad juba praegu lennata üle 80 kilomeetrise tunnikiirusega ja kanda kuni 2,2kilogrammiseid pakke - kusjuures sellised pakid moodustavad ettevõtte inventuurist 80 protsenti. Amazon on demonstreerinud, et droonid võivad kommertslogistika seisukohast olla mõistlik lahendus.
Ka Saksamaa pakiveo ettevõte DHL on oma projekti kaudu näidanud, et pakivedu on efektiivne. Eelmise aasta septembris käivitas ettevõte pakikopteri projekti, millega loodi pisike, mehitamata sõiduk, mis viis Saksamaa mandrialalt 12 kilomeetri kaugusel oleva 1500 elanikuga Põhjamere saarele kirju. Iga lend oli täielikult automatiseeritud ning lende jälgiti pidevalt. Ettevõtte sõnul oli projekt edukas.
Tõsi, droone ei kasutata alati headel eesmärkidel. Jaanuaris teatati, et tundmatu droon toimetas ühte Hamburgi vanglasse mobiiltelefoni, mälupulga ja narkootikume. Detsembris juhtus sarnane vahejuhtum Bremenis. Taolised juhtumid on tekitanud debati, kuidas droonide kiire leviku ajal turvalisus tagada. Ainuüksi jaanuaris müüdi maailmas 200 000 drooni.
Eelistatakse ETFePeeter Koppel, SEB privaatpanganduse strateeg
USA sõjatööstusesse investeerimise esimene samm kipub tavaliselt olema börsil kaubeldav fond iShares U.S. Aerospace & Defense ETF (ITA). Paar tükki on selliseid ETFe veel: PPA ja XAR. Seega sektor on investorile vägagi lihtsalt kättesaadav.
Mis puudutab USA kaitse-eelarve vähendamist, siis pigem tuleb seda vaadata taktikalises perspektiivis arvestades turu tausta ja keskendudes üksikutele ettevõtete kaotustele. Strateegilisemalt vaadeldes peab tõsiselt mõtlema, kas me oleme liikumas stabiilsema maailma poole ning kas võimalik USA kaitse-eelarve vähendamine ka järgmise presidendi jaoks hea mõte tundub.
USA sõjatööstusesse investeerimisel on populaarsemad üksikud ettevõtted nagu Lockheed Martin (LMT). Tasapisi edasi liikudes tuleb varsti Northrop Grumman (NOC) ning siis juba Raytheon (RTN).
Investorite huvi kasvab
Investorid on sektori tõusupotentsiaali juba märganud. Droonide sektori vastu on suurt huvi hakanud tundma ka riskikapitalistid. Tõsi, Silicon Valley standardite järgi on droonidega seotud idufirmadesse pandud summad pisikesed. Samas - kui vaadata eelpool mainitud numbreid ja mitme ettevõtte aktsiaid, on selge, et need summad hakkavad kiiresti kasvama.
2014. aastal investeeriti droonidega seotud idufirmadesse 108 miljonit dollarit ja kokku tehti 29 tehingut. Võrreldes aastatagusega on kasv 104 protsenti, selgub CB Insightsi andmetest. Kuulus riskikapital - Lightspeed Venture Partners, GGV Capital, Kleiner Perkins Caufield & Byers ning teised on teinud droonide turule juba suuri panuseid.
Suureks takistuseks regulatsioonid
Droonide tööstuse suur komistuskivi on regulatsioonid. USA lennundusamet lubab hetkel droone lennutada vaid nii, et õhusõiduk on seda juhtiva inimese vaateväljas.
Viimasel ajal on aga märke, et USA lennundusamet on valmis järele andma ning regulatsioone veidi leevendama. Mai alguses rääkis ameti esindaja Jim Williams, et nad on probleemist teadlikud ning saavad aru, et regulatsioone tuleks lõdvendada. Williams märkis, et eelkõige peetakse silmas nn vaatevälja regulatsiooni, mis nõuab, et õhusõiduk püsiks teda juhtiva inimese vaateväljas.
"Me saame aru, et vaateväljast kaugemale lendamine annab palju võimalusi. See on üks ala, millega me hakkame järgnevate aastate jooksul aktiivselt tegelema," ütles Williams, kes juhib USA lennundusameti mehitamata õhusõidukite bürood.
Amet küll töötab uute regulatsioonide kallal, kuid praegu pole veel midagi muudetud. Niinimetatud vaatevälja regulatsioon takistab pakiteenuseid arendava Amazoni ja ka teiste ettevõtete arenemist. Williams ei andnud kindlat aega, millal regulatsioone muutma hakatakse.
"Praegu peaks kõik regulatsioonide muutused olema edasiviivad," ütles edukalt rahastust saanud idufirma PrecisionHawki esindaja Lia Reich. "Ma arvan, et filmimiseks ja hobi korras droone ostvate inimeste arv kasvab 2015. aastal märkimisväärselt. See sõltub ka sellest, mida lennundusamet teeb."
Investeerimiseks mitu võimalust
Idufirmade kõrval on investeerimiseks mitu firmat, mis toodavad logistika, põllumajanduse ja kaitsetööstuse jaoks loodavatele droonidele olulisi osasid. Näiteks IXYS Corp (IXYS) toodab kiibikomplekte, mida kõik droonifirmad vajavad. Selle ettevõtte kasumikasv võiks droonide laiema kasutuselevõtmise korral kõvasti suureneda.
Ettevõtte nimega Ambarella (AMBA) toodab kiibikomplekte, mis on vajalikud HD video edastamiseks ja üleslaadimiseks. InvenSense (INVN) toodab aga tipptasemel liikumisandurite jaoks vajaminevaid güroskoope. IvenSense'ile sarnane ettevõtte on Textron (TXT).
Teiste seas võiks veel esile tuua Northrop Grumman Corporationi (NOC) AeroVironmenti (AVAV) ja USA kaitsetööstust varustava gigandi Lockheed Martini (LMT).
Investoritel tasub droonisektoril silm peal hoida ning jälgida, millised on USA lennundusameti järgmised ettepanekud regulatsioonide lõdvendamiseks. Samuti võiks silma peal hoida droonide tehnoloogilisel arengul ning tööstusega seotud ettevõtetel.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum