Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nassim Taleb: muretsege toorainete, epideemiate ja kliima pärast

11. jaanuar 2016, 12:45
Töötajad Ebola viirusesse nakatunud transportimas.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160111/BORS/160119977/AR/0/AR-160119977.jpg

Inimesed peaks vähem muretsema pangandusüsteemi pärast. Tõelised riskid peituvad toorainetes, epideemiates ja heitlikus kliimas, märgib endine kaupleja, professor ja mitme raamatu autor Nassim Nicholas Taleb ajalehele Wall Street Journal.

Wall Street Journal palus 17 prominentsel mõtlejal rääkida arengutest, mida nad 2016. aastalt ootavad. Üks vastajaid oli ka Nassim Taleb, kellelt küsiti, kuidas peaks 2016. aasta finantsriskidest mõtlema.

Esiteks peaks vähem muretsema pangandussüsteemi pärast. Finantsinstitutsioonid on praegu tugevamad kui mõni aasta tagasi. Nad ei ole paremini riske tundma õppinud, aga nad on vähendanud alates 2009. aastast oma avatust ekstreemsetele sündmustele. Riskifondid, mis on riskide võtmisel kompetentsemad, toimivad nüüd nii-öelda edasikindlustajatena. Kuna riskifondide omanikel on oma nahk suuresti mängus, varjavad nad vähem riske kui pankurid.

See aga ei tähenda, et finantssüsteem on täielikult paranenud. Rahapoliitika on muutunud madalate intressimäärade tõttu ebaefektiivseks. Arvati, et rahapoliitika on ravim, mitte ajutine valuvaigisti. Nullprotsendilised intressimäärad muudavad rahapoliitika tohutuks relvaks, millel ei ole laskemoona. Ei ole tõendeid, et nullprotsendine intressimäär on parem kui 2-3protsendine määr, nagu Föderaalreserv võib õige pea avastada.

Ma muretsen selle pärast, et varade hinnad on odava raha tõttu liiga palju paisunud. Madalad intressimäärad soodustavad spekulatiivsemate investeeringute valimist – näiteks rämpsvõlakirjadesse, kinnisvarasse ja arenevate turgude aktsiatesse investeerimist. Pärast seda, kui Föderaalreserv alustas 1994. aastal rahapoliitika karmistamisega, oli ebaproportsionaalset efekti tunda Itaalia, Mehhiko ja Tai aktsiaturgudel. Reegel on selline: investeeringud, millel on mikro-Ponzi elemente (näiteks see, et eelmise võla maksmiseks peab osa rahast laenama) saavad kõige suurema löögi.

On ebatõenäoline, et pankadega juhtub sama, mis Lehman Brothersiga. On aga tõenäoline, et see juhtub toorainefirmade ja riikidega, mis sõltuvad otseselt või kaudselt toorainete hindadest. Madalad naftahinnad ohustavad Dubaid rohkem kui Islamiriiki. Tooraineturu inimesed on viimasel ajal väitnud, et turupõhi on käes. See paneb mind uskuma, et langus kujuneb veelgi sügavamaks. Põllumajandustoorainete hindu mõjutab pikemas perspektiivis päikeseenergia salvestamise arendamine. See tähendaks, et valitsused loobuks etanooliprogrammidest ning nõudmistest, et osa maad kasutataks ”puhta” energia tootmiseks.

Peaksime valmistuma ka füüsilisteks riskideks. Terrorismiprobleemiga me saame hakkama, kuid epideemiad, näiteks Ebola, ei ole kontrollitavad. Kõige murettekitavam 2015. aasta puhul oli see, kuidas meedia ajas sassi leviva ja levimisvõimetu haiguse. Vähijuhtumite arv ei saa ühe kuuga neljakordistuda, epideemiad aga saavad. Me ei ole valmis selliste ohtudega toimetulemiseks.

Lõpetuseks, kliimamuutused põhjustavad mittelineaarseid efekte ja nende mõju on maailma seotuse tõttu suurem. 2003. aasta elektrikatkestus idarannikul kahvatub tulevate sündmuste kõrval.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. January 2016, 12:45
Otsi:

Ava täpsem otsing