Neljapäev 19. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Joakim Helenius kütib tootlust Aafrikas

28. märts 2016, 15:15
Trigon Capitali juht Joakim Helenius usub endiselt Aafrika eduloosse.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160328/BORS/160329772/AR/0/AR-160329772.jpg

„Kordi suurema tõenäosusega saad rikkaks Aafrikas kui Eestis,“ kinnitas arenevatele turgudele investeerimisele keskendunud Trigon Capitali juht Joakim Helenius 2014. aasta sügisel Äripäevale.

Tal oli optimismiks ka põhjust – viimased neli aastat oli tema meeskond Mustal Mandril maad kuulanud ning veel samal aastal teinud teoks esimese investeeringu. Koostöös ühe Skandinaavia perefirmaga investeeriti Kesk-Mosambiigis asuvasse Mocotexi-nimelisse ettevõttesse, mis tegeleb puuvilla kasvatamise, töötlemise ning logistikaga.

Lisaks Mosambiigile terendasid riskialti investori silmapiiril ka progressiivsete majandustega Ghana ja Tansaania.

Kuidas teil praegu Aafrikas läheb?

Laieneme plaanipäraselt. Praegu tunnetame teatavat vastutuult globaalse arenevate turgude kriisi tõttu. Aafrika majandus on kasvanud väga-väga kiiresti, aga toorainete hindade languse tõttu on kasv aeglustunud. Aga see kõik ei muuda pikaajalisi väljavaateid Aafrika jaoks. Katsume sellistes oludes orienteeruda ja kui võimalik, siis sellest kasu lõigata. Meil on üsna tugev bilanss ja uus tehnika.

Oleme Mosambiigis tegutsev ettevõte. Meil on Mosambiigis üks suurimaid maavaldusi – 18 000 hektarit maad. Aafrikas sa ei oma maad, vaid saad selle pikaajaliselt rendile. Sisuliselt 100aastased rendilepingud. Me majandame enam kui 1000 hektaril põllumaal ning loodame seda ala ajapikku suurendada.

Peamiselt kasvatame puuvilla, aga tegeleme ka selle töötlemisega. Meil on üks suurimaid masinaparke ja transpordime mitte ainult põllumajandustooteid, vaid ka kõiksugu muid kaupu. Tegevus on viimastel aastatel üsna kiiresti kasvanud. Samuti ostame toodangut kokku kohalikelt väikepõllumeestelt.

Juba hakkame nägema oma töö tulemusi. Sel majandusaastal ootame käibeks üle 10 miljoni dollari ja EBITDAks veidi alla miljoni dollari. Nii et rahvusvaheliste standardite järgi on see endiselt väike äri, aga Mosambiigi standardite järgi tegelikult väga suur äri. Meil on palgal sadu inimesi ja oleme kohalikul tasandil väga nähtavad. Meie eesmärk on kasvada.

Aafrikas on logistika ja infrastruktuur väga vähearenenud. Seega on mõistlik luua integreeritud äri. Vastasel juhul leiad ennast olukorrast, kus transpordisoovi korral pole veokeid saada või on hinnad täiesti naeruväärselt kallid. Kui sul on endal integreeritud väärtusahel, siis saad ebameeldivaid üllatusi vältida.

Teie sõltute Aafrikas peamiselt puuvilla hinnast?

Jah, muidugi oleme sõltuvad maailma puuvillahinnast, aga mitte ainult. Oleme ainus sertifitseeritud puuvillaseemnete tootja. Seega oleme ainus tootja, kes saab ka sertifitseeritud seemneid müüa teistele tootjatele. Palju meie toodangust müüakse näiteks Lõuna-Aafrikasse, aga seemne tootmine on meie riske mõnevõrra maandanud.

Aafrika laiemalt peab tulevikus oma põllumajandustoodangut oluliselt tõstma, sest praegu ei toodeta enda jaoks piisavalt. Nad impordivad palju toitu, sest kohalikku toodangut ei ole piisavalt ja isegi kui sa jätkusuutlikult toodad, siis logistika on väga halb. Väikefarmide potentsiaali ärakasutamise ja majanduse arendamise võti on paremad seemned. Talunikud kipuvad kasutama vanu seemneid üha uuesti, mistõttu nende toodang langeb järjepidevalt.

Mis on muutunud 2014. aastast, kui viimati vestlesime?

Oleme oma Aafrika strateegia kallal töötanud 5-6 aastat ja Mosambiigi kõrval on meil projekt ka Tansaanias. Oleme kaasanud investoreid, kaks Taani gruppi. Oleme märkimisväärselt kasvatanud masinaparki, laiendanud põllumajandustegevust.

Kui esmalt investeerisime, oli see ainult lubadus. Me polnud isegi kindlustanud kogu oma maa-ala. Nüüd on see tehtud. Panime palju rõhku sisesüsteemidesse, raporteerimisse ja muusse taolisse. Progress on suur ja seda näitavad ka müüginumbrid. Tänavu on esimene kindlalt kasumlik aasta.

Aafrikas ei maksa loota üleöö rikastumisele. Tõeline potentsiaal peitub seal nende jaoks, kellel on visioon. Trend on su sõber. Kui oled seotud mõne sektoriga, mis tõenäoliselt kasvab ja sa oled kõige suurem ning säilitad turuosa, siis võib kasvada väga kiiresti. Sealt tulevad võimalused.

Aafrikaga kaasneb ka palju riske. On poliitiline risk. Kui investeerisime, siis valitses riigis rahu, nüüd käib seal taas võitlus kahe partei vahel. Alati on hõimukonfliktide oht. Mosambiigis on 12 peamist hõimu, igal oma keel. Portugali keel on riigis ametlik, aga tegelikult räägib seda 20-25% rahvastikust. Räägitakse kohalikke hõimukeeli.

See on väga põnev seiklus, mis võib lõppeda väga hästi. Seda me loodame. Lihtsustades: praegu on planeedil 7 miljardit inimest, kellest miljard elab Sahara-taguses Aafrikas. 2050.–2060. aastal oodatakse maailma rahvaarvu haripunkti. Siis prognoositakse maailma rahvaarvuks 10 miljardit ning sellest 3 miljardit peaks moodustama Sahara-tagune Aafrika.

Ülejäänud maailma rahvaarv ei kasva eriti. Kogu kasv tuleb Sahara-tagusest Aafrikast, mis ei suuda ennast isegi praegu ära toita. Aafrika on viimase 20 aastaga hariduses tohutult edasi liikunud. Noored oskavad kõik lugeda ja kirjutada. Majandust aitavad kasvatada noored kirjaoskajad, kes kolivad maalt linna. See omakorda tõstab nõudlust põllumajandustoodangu järele.

Joakim Helenius Mosambiigis puuvilla põllul.

Kui tihti teie Aafrikat külastate?

Kui mälu mind ei peta, siis läinud aastal käisin seal kolm korda. Meil on kohapeal inimene, kes juhib sealset tegevust, ja teine, kes jagab oma aega Tallinna ja Mosambiigi vahel ning tegeleb ka Tansaania projektiga. Meil on head usaldusväärsed kohalikud partnerid. Meil oli ka Ghanas plaan, aga viimasel hetkel napsas konkurent projekti meie nina eest ära.

On konkurents Aafrikas tihe?

Kapitalist on puudus, aga kõige parematele projektidele on konkurents. Praegu oleme keskendunud Mosambiigile ja Tansaaniale, meile need turud meeldivad ja tahame neis riikides äri piisavalt kasvatada, enne kui hakkame geograafiliselt laienema. Neis riikides on veel väga palju võimalusi.

Kas Aafrika tohutu potentsiaal laieneb ka sealsele aktsiaturule?

Meie tahame olla põllumajanduslikus väärtusahelas. Muidugi on aktsiaturg võimalus, aga Aafrika börsid pole väga likviidsed. Eestist mitte väga erinevad, vahest veelgi ebalikviidsemad. Need ettevõtted on liiga väiksed, et lääne börsidele minna.

Kui palju olete teie Mosambiiki investeerinud?

1,5 miljonit eurot. Me ei ole seal ainus investor. Koos partneritega oleme kokku investeerinud üle 10 miljoni.

On plaanis panuseid suurendada?

Tahame jätkata ettevõtte tulemuste parandamist ja kasvada uute investorite toel.

Kas Mosambiigi puhul ei tee toorainete hinnalangus teid murelikuks?

Nii nagu kõige muu puhul, peab olema valmis ka toorainete hinna languseks. Usun, et Mosambiigi majandust kasvatavad põhjused jäävad püsima isegi siis, kui oleme toorainete hindade langustsüklis. See lihtsalt tähendab, et kasvupotentsiaal on madalam. 10-14% asemel 5 või 7%. Aga see on endiselt kasv, ja kui tegutsed õiges sektoris, võid endiselt äri kasvatada. Kui sul riigi majandus kasvab, siis väga madala arengutasemega riigi puhul on logistika üks kõige kiiremini kasvavaid sektoreid. 5% SKP kasvu võib tähendada palju suuremat kasvu logistikasektoris.

Olete seal juba aastaid olnud, on teie vaated ka kuidagi muutunud?

Mitte väga. Olen alati riske teadvustanud. Võib-olla võrreldes ajaga, kui toorainebuum oli täies hoos ja majandused kasvasid uskumatus tempos, on paratamatult osa toonasest optimismist kadunud. Nüüd tuleb vaadata tegelikkusele otsa – toorainebuum on mõneks ajaks läbi ja käes on uus reaalsus. Usun jätkuvalt, et oleme õigetes sektorites ja see on äri, mis võib ühel päeval kasvada väga suureks ka Aafrika standardite järgi.

Näete te Aafrikas rohkem pikaajalist potentsiaali kui teistes riikides, kus Trigon tegutseb, näiteks Ukrainas?

Euroopa Liit on investeerimiseks väga hea koht. Sul on korralik seadusandlus ja arenenud turud, sama kehtib Eesti kohta. Niipea, kui lahkute turvalistelt arenenud turgudelt arenevatele turgudele, kaasneb kohe palju riske. Kes oleks eales suutnud ennustada sõda Ukrainas? Kes oleks eales osanud arvata, et tuhanded ja tuhanded inimesed tapetakse sõjas Ida-Ukrainas? Seda ei osanud keegi oodata. Seega, kui oled investor, peaksid arvestama, et arenevate turgudega kaasneb alati palju-palju suurem risk kui arenevate turgudega.

Meie otsime uusi ja huvitavaid ideesid. Üks, mida oleme otse investeerimisega õppinud, on et sa pead teadma, mida teed ja olema kohapeal. Kui asjad lähevad loodetult, teenid arenevatelt turgudelt oluliselt suuremat tootlust. Kui asjad ei lähe nii, nagu plaanitud, võivad ka kaotused olla keskmisest palju suuremad. Ma ei arva, et Aafrika on eldoraado, aga kui asjad lähevad hästi, siis lähevad need ikka väga-väga hästi. Loomulikult kaasnevad sellega riskid.

Paljud, mina nende hulgas, olid väga elevil Venemaa ja Ukraina võimaluste pärast. Arvasime, et kui hulluks seal asjad ikka minna saavad… Investori vaatenurgast on riskide hajutamine alati hea mõte. Mina usun Aafrikasse, aga olen ka riskidest teadlik.

On teisigi arenevaid regioone, mis on investorite tähelepanu tõmmanud – India, Lõuna-Ameerika. Neisse regioonidesse te pole raha pannud?

Meil pole piiramatult ressursse, kõike ei saa teha. Aga neid regioone on huvitav jälgida. Olin aastate eest Eestis ühel konverentsil, just enne kriisi. Istusin ühe tuntud USA ökonomisti kõrval ja küsisin talt, milline BRICSi riik on absoluutselt parim. Ta vastas: vaieldamatult Brasiilia. Kui vaatate, mis on sest ajast Brasiiliaga juhtunud, siis kahtlemata pole see parim. Kui tahad minna trendi vastu, siis ilmselt praegu on hea aeg Brasiiliasse investeerida. Seal on endiselt suur potentsiaal.

See prominentne ökonomist polnud kindlasti loll, ta oli väga hästi informeeritud. Lihtsalt asjad ei läinud nii nagu ta arvas, riik ja selle majandus on kriisis. Tema optimismi põhjused pole aga vahepeal kuskile kadunud, kui tuuled pöörduvad, võib näha fantastilist taastumist.

Kui ma olen midagi elu jooksul õppinud, siis seda, et arenevatele turgudele tuleb investeerida siis, kui asjad paistavad väga kohutavad. Brasiilias tõenäoliselt asjad laabuvad, sest seal on demokraatia ja võim vahetub. Venemaa on näiteks märksa suurem küsimärk. Varad koonduvad üha enam väikse võimueliidi kätte. Seadused ei kehti. Kas on üldse millalgi võimalik näha Vene majanduse buumi? Mina olen selles üsna skeptiline. Aktsiainvesteeringutega tunneksin ennast Brasiilias oluliselt kindlamalt.

Kuidas teil Ukrainas läheb?

Ukrainas ja Venemaal oleme tõsiselt hädas. Seda võib nimetada täiuslikuks tormiks. On kapitalikontroll, madalad pehmete toorainete hinnad ja Venemaal, kus püüame varasid müüa, on probleeme finantseerimisega, majanduses pole raha. Välismaalased ei osta midagi. On paras heitlus, aga vaatamata tohututele allahindamistele mullu oli Ukraina äritegevus kasumlik. Peame lootma, et ühel päeval asjad liiguvad paremuse poole. Seni peame äri ajama nii hästi kui võimalik. Töötame võlausaldajatega, et meie võlakoormus ei takistaks eriti meie rahavoogu. Üks samm korraga.

See on hea näide arenevatel turgudel pesitsevatest riskidest. Viis aastat tagasi võis Venemaal ja Ukrainas näha palju riske, aga kui Äripäev oleks kirjutanud artikli teemal, millised on riskid sinna investeerimisel, siis vaevalt oleks keegi praeguse stsenaariumiga lagedale tulnud. Täiuslik torm – kõik läks äri vaatenurgast nii halvasti kui võimalik.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. March 2016, 15:22
Otsi:

Ava täpsem otsing