Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pangad: dollarimaksetele piiranguid ei paista

30. juuni 2016, 16:23
USA dollarid
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160630/BORS/160639974/AR/0/AR-160639974.jpg

Kui LHV teatas oma klientidele, et alates 1. juulist ei vahenda pank enam pankadevahelisi USA dollarites tehtavaid makseid, siis teised Eestis tegutsevad suuremad pangad jätkavad dollarimaksete vahendamist vanaviisi.

Nii SEB, Swedbanki, Nordea, Danske Banki kui ka Krediidipanga esindajad kinnitasid Äripäevale, et nende kliendid saavad endiselt dollaris väljuvaid makseid teha ja laekuvaid makseid vastu võtta, samuti pole silmapiiril praegu piiranguid näha.

Samas tõdes SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas, et USAs asuvad pangad seavad üha rangemaid tingimusi USA dollarites arveldamiseks nende kaudu. „Mõned pangad ei soovi vahendada mitteresidentide makseid, enamik panku ei soovi vahendada makseasutuste makseid,“ nentis ta. „Samuti ei soovita, et väljaspool USAd asuvad pangad osutaksid kolmandates riikides asuvatele pankadele korrespondentpanga teenust USA dollarites arveldamiseks.“

Ehkki Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask kinnitas, et Swedbanki klientidele USD ülekannete osas muudatusi pole, hoitakse ülekannetel pingsalt silma peal. „Loomulikult monitoorib Swedbank nagu kõik rahvusvaheliste maksetega seotud pangad erilise tähelepanuga klientide makseid, et mitte minna vastuollu EL ja USA poolt kehtestatud sanktsioonidega ja välistada igasugused rahapesu kahtlusega tehingud,“ toonitas ta.

Korrespondentpanganduse turg on keerulises seisus

LHV Panga jaepanganduse juht Andres Kitter põhjendas eile pankadevaheliste USA dollarites tehtavate maksete vahendamise lõpetamist sellega, et korrespondentpanganduse turg on väga keerulises seisus.

„Paljud pangad, nagu ka meie pikaajaline partner Deutsche Bank läbi SEB Panga, on tugevalt teenust piiramas ennekõike just USA dollari puhul,“ märkis ta. „Selle trendi põhjuseid on mitu, kuid peamine on üha karmistuvad rahapesu tõkestamise ja tunne-oma-klienti (Know Your Customer - KYC) nõuded pankadele. Nende nõuete täitmisega kaasnevad suured kulud ja riskid ning seetõttu on valinud nii mõnedki pangad peale Deutsche Banki investeeringute tegemise asemel hoopis teenuse sulgemise tee.“

Eesti finantsstabiilsust ei ohusta

Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Livia Vosman ütles, et kõnealused piirangud USA dollaritega ei ole hetkel oluline oht Eesti finantsstabiilsusele, kuid kujutab endast potentsiaalset konkurentsieelise küsimust.

„Kuna väidetavad piirangud lähtuvad meile teadaolevalt eelkõige korrespondentsuhetest, milliste vastaspooled ei allu finantsinspektsiooni jurisdiktsioonile, siis on tänamatu prognoosida trende selles valdkonnas,“ rääkis ta. „Küll aga on inspektsioon võtnud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise teema üheks oma tegevuse prioriteetseks valdkonnaks. Teisalt, äri iseloom ja maht, arengud meie lähipiirkonnas ning nende edukus näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, samuti Eesti enda seadusandlus kahtlemata mõjutavad meie finantsvahendajate partnerite hinnanguid ning käitumist.“

Ta lisas, et Eesti finantsturg ei tegutse vaakumis, vaid rahvusvahelises võrgustikus, mille erinevatele osistele kohalduvaid suuremal või vähemal määral harmoniseeritud nõuded. Seega tuleb USA dollaritega makseid tegevatel finantsvahendajatel arvestada USAs kehtivate nõuetega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas.

„Igal finantsvahendajal on õigus oma tegevusloa ja kohalduvate seaduste raames otsustada teenuste ning nende pakkumise tingimused, samuti äripartnerid,“ tõdes Vosman. „Finantsvahendajatel tuleb hoolitseda selle eest, et riskid oleksid adekvaatselt juhitud.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. June 2016, 16:23
Otsi:

Ava täpsem otsing