LHV vajab agressiivset kasvu

„Börsifirma teise kvartali tulemused olid väga head ja ületasid minu ootusi,“ ütles väikeinvestor ja TTÜ finantsökonoomika doktorant Kristjan Liivamägi. „Eelmise kvartaliga suudeti arvestatavalt kasvatada nii laenude kui hoiuste mahtu ning teenida konsolideeritult 4,9 miljonit eurot puhaskasumit, mis on 63 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal ajal,“ selgitas ta.

Rohkem kui 4000 LHV aktsiat omav väikeinvestor Andres Lume ütles aga, et tema jaoks olid tulemused pigem ootuspärased. „See peegeldub ka aktsia hinnas - on näha, et mingit suurt eufooriat turgudel ei järgne,“ sõnas ta. „Kui tulemus oleks kehvem olnud, oleks ilmselt langus järgnenud,“ arvas Lume 1,92protsendilist aktsia hinna tõusu kommenteerides.

Ka LHV aktsiatesse investeerinud Trigon Capitali Balti Fondi juht Veiko Visnapuu pidas panga majandustulemusi ootuspäraseks. „Positiivse poole pealt tooks välja, et üle tähtaja läinud laenude osakaal kahanes kvartaliga 30 protsendi võrra, kusjuures üle 90 päeva viivises laenude osakaal kahanes koguni 40 protsendi võrra,“ tõi ta välja.

Kuigi Visnapuu hinnangul on LHV krediidikvaliteet muljetavaldavalt paranenud, ei saa sellega lõpuni rahul olla. „Nende laenuportfelli kasvu vedasid esimesel poolaastal kinnisvaralaenud,“ ütles Visnapuu. „Oleksin lootnud balansseeritumat kasvu,“ märkis ta.

LHV Groupi juhataja Erkki Raasuke nõustub, et hea krediidikvaliteet toetab kvartalitulemusi. Tema sõnul tegi pank tugeva poolaasta peamiselt tänu laenutoodetest saadavatele intressituludele ning stabiilsena püsinud krediidikvaliteedile. „Uute klientide voog on püsinud tugevana ja iga kuuga võidab pank juurde 2500-3000 uut jaeklienti,“ rõõmustas Raasuke, lisades, et kontsernil on praeguseks 96 000 jaeklienti.

Värsketest LHV Groupi majandustulemustest selgub, et ettevõte teenis teises kvartalis 0,9 miljonit eurot erakorralist tulu seoses Visa Europe'i müügitehinguga. „See andis arvestatava ühekordse panuse teise kvartali puhaskasumisse,“ sõnas Liivamägi.

Ettevõtte kasumist 1,6 miljonit eurot teenis aga LHV Varahaldus. „Varahalduse fondid on näidanud alates aasta algusest head tootlust, nende investeerimistaktika on aga jätkuvalt kohandatud kõrge riskiga keskkonnale, mis peaks aitama kaitsta osakuomanike vara turgude järsu languse korral,“ sõnas Raasuke. „Segmendi kasum suurenes võrreldes möödunud kvartaliga miljoni euro võrra, see on suuresti tingitud Danske Capitali omandamisest,“ lisas Liivamägi.

Panga osa kasumist oli majandustulemuste kohaselt 3,5 miljonit eurot ning Leedu äriüksus panustas 0,3 miljoni euroga. „Kuigi tütarettevõtete kogukasumiks tuleb 5,4 miljonit eurot, siis LHV Groupil on ka kulusid ning seetõttu on konsolideeritud puhaskasum tütarettevõtete kasumite summast väiksem,“ selgitas LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum eelnevalt välja toodud 4,9 miljoni suuruse kasumi teket.

Kuigi kasv võib pikas perspektiivis aeglustuda, leiavad eksperdid, et praeguselt tasemelt suudetakse kindlasti edasi liikuda. „Tegemist on tugeva kasvufirmaga, mille hoiused ja laenuportfell kasvavad ning eks ka tulemused lähevad selle taustal veelgi paremaks,“ oli Lume tuleviku suhtes optimistlik.

„Pank saab olla keskpikas plaanis edukas, kui ta tahab, saab ja mis kõige tähtsam, oskab välja anda kasumlikke laene - senini on LHV tõestanud, et need kolm omadust on neil olemas,“ oli ka Visnapuu kontserni kasvupotentsiaali suhtes positiivselt meelestatud. „Samal ajal kui konkurentidel jääb tihti millestki vajaka, on LHV olnud julgem ja kiirem ning see on neil oma tegevusvaldkondades kasvada aidanud,“ ütles ta, lisades, et kui LHV suudab oma tänast kultuuri ja strateegiat hoida, siis on pangal võimalik oma ärimahud kahe- või kolmekordistada.

Liivamäe arvates aitab panga kasvule lähitulevikus kaasa ka LHV Varahalduse plaan hakata 2016. aasta sügisel pakkuma teise samba pensionikogujatele uut indeksfondi strateegial põhinevat pensionifondi. „See on Eesti turul veel täitmata nišš, mis toob neile tulevikus edu,“ oli ta optimistlik.

Lisaks on Liivamäe arvates organisatsioon hästi juhitud. Asjakohase näitena tõi Lume välja eile avaldatud majandustulemuste ajastamise. „Kuna nende sisu oli positiivne, siis võidi see ajastada hetkele, mil aktsia on oma tipust alla tulema hakanud – optimistliku sõnumiga üritati väärtpaberi hinda lihtsalt veidi toetada,“ rääkis väikeinvestor headest juhtimis- ja planeerimisoskustest, mis talle panga puhul silma on jäänud.

Liivamägi leiab, et LHV aktsia hind ning sellega seotud fundamentaalsed suhtarvud on konkurentide ja teiste pangandussektori keskmistega võrreldes alates börsil noteerimisest suhteliselt kõrged. „Seetõttu ootavad investorid ka agressiivset kasumi ja laenuportfelli kasvu, seda isegi selle taustal, et teise kvartali tulemused olid väga head,“ rääkis ta. „Selle kinnituseks on LHV aktsia hinna suhteliselt tagasihoidlik reageering tulemustele,“ lisas Liivamägi.

Kuigi lähiajal oodatud kasvu saavutamine eelmainitud põhjustel Liivamäe hinnangul keeruline ei ole, võib see 2018. aastal pangandussektorile rakendatava IFRS9 regulatsiooni tõttu pidurduda. Samuti ei saa agressiivne kasv igavesti kesta ning üks hetk hakkab see aeglustuma. „LHV orgaanilisele kasvule seab piirid Eesti pangandusturu väiksus, mis tähendab, et ühel hetkel ollakse punktis, kus edasise kasvu saavutamiseks tuleb laieneda kas välisturgudele või hakata konkurente üles ostma,“ ütles Liivamägi. „Seetõttu on LHV minu hinnangul investeeringuna fundamentaalselt ülehinnatud,“ ütles ekspert.

Liivamäe arvates muutub orgaanilise kasvu säilitamine järjest keerulisemaks ka seetõttu, et rahapuhvri hoidmine on negatiivsete intressimäärade tõttu muutunud pankadele keeruliseks ning agressiivset kasvu piiravad järjest sagedamini uued regulatsioonid.

Mis aga puudutab aktsia hinnataset ning edasisi investeeringuid, siis Lume nentis, et praegu pole tal plaanis LHV väärtpaberitega mingeid tehinguid ette võtta. „Ma ei kavatse osta ega müüa,“ ütles ta. „Kui, siis võib-olla soetan aktsiaid juurde enne kolmanda kvartali tulemuste avalikustamist – kõhutunne ütleb, et sealt tuleb midagi veelgi paremat,“ lõpetas ta positiivse noodiga.