Kuidas petta surma?

12. august 2016, 13:45
Inimene saab ise oma eluea pikendamiseks nii mõndagi ära teha.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160812/BORS/160819907/AR/0/AR-160819907.jpg
Ainult tellijale

Kindlustusfirmad võtavad inimese oodatava eluea väljaarvutamisel arvesse, kui palju on konkreetsel isikul erinevaid pahesid ning milline on tema eluviis ja hobid. Äripäev reastas ekspertide abiga nipid, mida kasutades saab igaüks oma eluiga märkimisväärselt pikendada.

Inimese oodatava eluea pikkus on oluline nii elukindlustuslepingute sõlmimisel kui ka näiteks investoritele. Viimastel on kauem elades võimalik pikemalt nautida kokkuhoidlikult talitades saavutatud finantsvabaduse vilju. Samuti arvutada välja, milline tootlus ja kui pika perioodi jooksul tagaks eluperioodi lõpus soovitud aastateks sõltumatuse.

Kindlustusmaakler Iizi partnerlussuhete juhi Kaido Kepi sõnul kasutavad elukindlustust pakkuvad seltsid algse oodatava eluea prognoosimiseks erinevaid elu- ja suremustabeleid. „Tabeli alusel pannakse paika oodatava eluea pikkus vastavalt vanusele,“ selgitas Kepp. „Näiteks kui räägitakse Eesti keskmisest elueast, siis see on inimese oodatav eluiga sünnimomendil,“ lisas ta.

Sõltub eluviisist

Et saada aga teada, kas konkreetse isiku oodatav eluiga vastab aluseks võetud keskmisele, arvestatakse näiteks ERGO elukindlustuse sõlmimisel kliendi enda hinnangut tema füüsilisele ja psüühilisele tervisele. „Lisaks annab hea pildi kliendi eluviisi kohta tema kehamassiindeks,“ ütles ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht Dekla Uusma. „Lihtsustatult öeldes vaadatakse seda, mis keskmist eluiga lühendab,“ lisas Kepp.

Swedbankis on aga kehamassiindeksi püsimine vahemikus 18-29 tervisliku eluviisi soodustuse saamise üheks eelduseks. „Kuigi meil konkreetset mudelit ülekaalulisuse mõjust eluea pikkusele ei ole, pooldame me tervislikke eluviise ning seetõttu on 10protsendiline soodustus meiepoolseks hea tahte märgiks,“ märkis Kadri Rumm Swedbanki kindlustuse tugiteenuste osakonnast.

Samuti võib ülekaalulisus elukindlustusmakset tõsta, seda juhul, kui sellest tulenev risk on lepingu sõlmimise hetkeks juba avaldunud. „Kui inimesel on näiteks kõrge vererõhk või risk avaldub muul moel, siis seda hinnastatakse, lepingu kehtivuse ajal aga inimese tervisliku seisundi halvenemine enam igakuist makset ei mõjuta,“ lisas Rumm.

Samuti on oluline elukindlustust taotleva isiku tervena elatud aastate hulk ning töö iseloom. „Kindlustusmakse on oluliselt madalam isikul, kes teeb igapäevaselt kontoritööd, kui kliendil, kes töötab kemikaalide, lõhkeainete või radioaktiivsete mürgiste ainetega,“ viitas Uusma sellele, et ka leivateenimise viis mõjutab eluiga. „Vaatame ka seda, kas inimene töötab erivägedes või ametis, millega kaasneb teenistusrelv, samuti suurendab riski elule töö lennunduses, kaevanduses või naftapuutornil,“ toonitas ta.

Lisaks mõjutab inimese oodatavat keskmist eluiga see, kas ta on põdenud infarkti, insulti või muid südame- ja veresoonkonnahaigusi või kasvajat. „Samuti on tähtis, kas inimesel on puue või töövõime kaotus ning kas talle on määratud ravimid tarvitamiseks pikema perioodi vältel kui üks kuu,“ ütles Uusma.

Pahed vähendavad eluiga

Elukindlustuslepinguid on võimalik sõlmida nii standardriskiga kui ka riskimaksega. Viimast rakendatakse tavaliselt juhtudel, kui kindlustust taotleva isiku eluviisis või tegevuses on midagi, mis võib tema suremustabeli poolt ennustatavat eluiga märkimisväärselt lühendada. "Siia alla kuuluvad näiteks suitsetamine, alkoholi või narkootikumide tarvitamine,“ vahendas SEB Elu- ja Pensionikindlustuse müügi- ja turundusvaldkonna juht Triin Messimas riskihindajate seisukohti.

Suitsetamise negatiivsest mõjust eluea pikkusele annab märku ka fakt, et nii Swedbank kui ERGO annavad elukindlustuslepingu sõlmimisel soodustust neile, kes tubakatooteid ei tarbi. Samuti kehtestatakse Iizi partnerlussuhete juhi sõnul elukindlustuslepingu sõlmimisel lisatasu neile, kes suitsetavad pidevalt. „20-40 sigaretti päevas toob kindlasti kõrgenenud kindlustusmakse,“ kinnitas Kepp.

Seejuures panevad kindlustusseltsid klientidele südamele, et viimased annaksid oma tervise kohta võimalikult palju ning tõest informatsiooni. „Kui lepingu sõlmimisel ei ole esitatud andmeid oluliselt eluiga mõjutavate tegurite kohta, siis ei saa me seetõttu hiljem ka hüvitist välja maksta ning selline olukord pole meeldiv kellelegi,“ ütles Uusma.

Riskantsed hobid suurendavad makset

Lisaks pahedele kujutavad olulist riski elule ka erinevad ekstreemsed hobid. „Hobi riskantsuse määrab ära see, kas sellega tegelemine suurendab surma saamise või enda vigastamise tõenäosust,“ selgitas Kepp.

Riskantsete hobidena toob Swedbank välja näiteks alpinismi, kaljuronimise, auto- ja motospordi, lennunduse, langevarju- ja benji-hüpped. „Siia alla võivad minna ka motokoross ja süvasukeldumine,“ lisas Kepp. SEB teatel sõltub aga see, kui palju üks või teine hobi riski inimese elule suurendab, sellest, milline on kliendi varasem tervislik seisund. „Näiteks astma või kõrge vererõhu korral on sukeldumine või mägironimine seotud oluliselt suurema riskiga, kuna hobi võib põhjustada haiguse ägenemise ja arstiabi kohale jõudmine võib võtta aega,“ nentis Messimas.

Samas ei välista ekstreemsport kindlustuslepingu sõlmimist, vaid sellest põhjustatud surma ei loeta lihtsalt kindlustusjuhtumiks. „Kui inimene saab oma riskantse hobi harrastamise käigus surma, puudub kindlustusandjal hüvitise väljamaksmise kohustus,“ toonitas Rumm.

Vanus kui risk

Kui 26aastaselt tuleb näiteks Swedbankis elukindlustuse eest välja käia 4,98 eurot kuus, siis juba 52aastaselt on see summa rohkem kui kolmekordne ning 69aastaselt rohkem kui 11kordne ehk 55,03 eurot. „Statistiliselt kasvab vanuse suurenedes risk haigestuda haigustesse, mis mõjutavad negatiivselt eluiga,“ selgitas Rumm kindlustusmaksete vanusepõhise suurenemise tagamaid.

SEB kinnitusel on ka kindlustusmakse suurendamisel vanuse tõustes arvestatud inimese elustiiliga, seda läbi vajaduspõhise riskimakse rakendamise. „Kui inimene on 40, terve ja elab tervislikult, maksab ta ainult standardmakset, mis arvestab vanuseriski, samas 26aastane, kel on riskantne hobi või töö, kehv terviseseisund, ülekaal või kes suitsetab, maksab sel juhul ikkagi suuremat makset,“ selgitas ta.

Vaadatakse üldpilti

Elukindlustuslepingu sõlmimisel täidab klient terviseküsimustiku ning vajaduse korral võib kindlustusselts küsida ka inimese haiguslugu või perearsti väljavõtet. See on vajalik üldpildi saamiseks kindlustusetaotleja tervislikust seisundist.

Näiteks ei pruugi alkoholi tarvitamine või suitsetamine tähendada seda, et kindlustusetaotlejal poleks võimalik saada standardriskiga makset. „Inimene, kes põeb kergel kujul astmat, mis on raviga hästi kontrolli all, võib saada lepingu standardriskida, sama kehtib inimese puhul, kes suitsetab,“ näitlikustas Messimas juhtumite põhjal seda, et üks või teine ohufaktor ei pruugi üksi veel määravaks saada. „Samas kui meil on astmaatik, kes suitsetab, siis tema lepingule tuleb kindlasti riskimakse,“ viitas ta sellele, et tervikpildi puhul on oluline ohufaktorite kokkulangevus.

„Näiteks kui 40aastase meesterahva 10 000eurose kindlustussummaga 15aastane riskikindlustuse standardmakse oleks 7 eurot kuus, siis juhul kui ta oleks ülekaaluline ja suitsetaks, kerkiks makse 10.30ni,“ lisas Messimas näiteid selle kohta, kuidas üks või teine tegur riske mõjutada võib. „Ülekaal ja suitsetamine koos tõstavad oluliselt riski haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse, diabeeti või vähki,“ lisas ta.

Kui inimesel on aga mõni haigus või muu riski suurendav asjaolu, siis kasutatakse makse määramisel rahvusvaheliste edasikindlustusfirmade statistikat. „Hindame selle abil, kui palju võiks sellel konkreetsel juhul oodatav eluiga keskmisest erineda,“ sõnas Messimas. „Kindlustuse riskihindaja kalkuleerib personaalse suremus- ja haigestumistõenäosuse protsendi, mis on aluseks kindlustusmakse arvutamisel,“ selgitas ta.

Siiski ei suuda ka kindlustus Messimase sõnul kõiki riske ette näha. „Saame aluseks võtta vaid need andmed, mis meile tervisedeklaratsiooni täitmisel esitatakse,“ nentis ta. „Näiteks võib keegi oma eluga igapäevaselt liiklusreegleid eirates riskida, kuid seda me ei tea ja sellega makse määramisel arvestada ei saa,“ ütles Messimas.

Sõjaolukorras kindlustus ei kehti

Kindlustusseltsid panevad lepingutesse sageli ka mitmeid välistusi, mis juhtudel on neil õigus elukindlustussumma maksmata jätta. „Näiteks jäetakse hüvitis välja maksmata, kui isik sai surma riigis, kus on välja kuulutatud sõjaolukord, samuti on välistuseks enesetapp või seadusvastase tegevuse käigus hukkumine,“ selgitas Uusma.

Küll aga kehtib kindlustus terrorirünnakute puhul. „Kui inimene sattus näiteks Pariisis olema valel ajal vales kohas,“ kinnitas Uusma.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. August 2016, 13:52
Otsi:

Ava täpsem otsing