Suvi küttis Venemaa aktsiafonde

Näiteks tõusis kolme suvekuu jooksul Swedbank Venemaa aktsiafondi väärtus 8,6 protsenti. Fondijuht Ene Õunmaa sõnul tuleneb see peamiselt Venemaa majanduse oodatavast stabiliseerumisest. „Tööstussektor on viimastel kuudel võrreldes eelneva aastaga väheke taastunud,“ selgitas ekspert.

Lisaks Swedbankile on Venemaale edukalt panustanud ka SEB Russia Fund. „Tegemist on meie suurima fondiga, mille varade maht on umbes 220 miljonit eurot,“ rääkis SEB Varahalduse juht Sven Kunsing. „Augusti lõpuks oli fond sel aastal võrdlusindeksit löönud umbes 6 protsendiga ning edumaa indeksi ees suve jooksul suurenes,“ rõõmustas ta, lisades et kasv tuleneb peamiselt uute investeeringute arvelt.

Suvel püsisid plussis ka LHV hallatavad Pärsia Lahe Fond ning Maailma Aktsiate Fond. „Juunis põhjustas Brexiti referendum küll aktsiaturgudel languse, millest juulis ja augustis taastuti,“ rääkis LHV Maailma Aktsiate Fondi juht Mikk Taras tema haldusala mõjutanud teguritest. „Sellegipoolest lõpetasid LHV juhitavad aktsiafondid suve kokkuvõttes väikese tõusuga,“ rõõmustas ta.

Kuigi Swedbanki Ida-Euroopa Aktsiafond jäi kolme suvekuu lõikes kergesse miinusesse, tulenes kõikumine pigem lühiajalistest arengutest. „Suuremat liikumist põhjustas Türgi, kus toimus juulis riigipöördekatse,“ selgitas Õunmaa. Sellegipoolest edestasid Eesti pankade hallatavad, nii oma raha Ida-Euroopasse kui Venemaale paigutavad aktsiafondid teisi finantsasutuste pakutavaid alternatiive.

Swedbanki Ida-Euroopa Fondile lisas suvel tugevust Poola aktsiaturg. „Seda toetas oodatust positiivsem asjade käik pangandussektoris seoses Šveitsi frankides antud laenudega,“ rääkis Õunmaa. Tema hinnangul võivad Poola puhul aga hakata positiivset varjutama vasakule kalduva valitsuse ootamatud sammud.

Hästi läks ka SEB Eastern Europe Small Cap Fundil. „Selle varade maht on kasvanud üle 70 miljoni euro,“ kinnitas Kunsing. „Kuigi fondil pole võrdlusindeksit, on see Morningstari Rootsi turu võrdlusgrupis juba mõnda aega kaugelt parima tootlusega Ida-Euroopa fond nii viimase ühe, kolme kui viie aasta perspektiivis,“ märkis ekspert, lisades et enamus fondi investeeritud rahast on pärit Rootsist.

Samuti on sel aastal positiivset tootlust pakkunud Nordea mudelportfellid, mille tootlused jäid sõltuvalt riskitasemest vahemikku 2,72-5,99 protsenti.

Selle aasta lõikes on punases aga nii eelmisel aastal 11,21 protsenti kasvanud LHV Maailma Aktsiad Fond kui ka 2015. aastal 16,5protsendilist langust näidanud LHV Pärsia Lahe Fond. „LHV Maailma Aktsiad Fondi investeeringuid on sel aastal toetanud Balti ettevõtted, kuhu fond on paigutanud 15 protsenti varadest, nõrgemad on Lääne-Euroopa aktsiad, mida survestab majanduses kasvav ebamäärasus,“ kommenteeris Taras tulemusi. Tarase juhitud fondiga ühendati augusti lõpus ka Danske Invest Uus Euroopa Fond, kuid selle osak suurelt ei liikunud.

LHV Pärsia Lahe Fondi käekäiku mõjutab aga oluliselt naftahinna kõikumine. „Musta kulla väärtus on olnud väga suures liikumises,“ tõdes Pärsia Lahe Fondi juht Joel Kukemelk.

Hoolimata positiivsetest märkidest ja Vene turgude viimase aja heast tootlusest arvab Õunmaa, et pikaajalised investorid siiski veel Venemaa turgudele tagasi ei kipu. „Tarbijasentiment on jätkuvalt väga nõrk ning jaekaubandus languses,“ põhjendas ta. „Lisaks mõjutab Venemaad olulisel määral nafta hind, mis ilma tootmiskärbeteta püsib ka aasta viimastel kuudel suhteliselt stabiilne – OPECi riikide tootmismahud on praegu väga suured,“ lisas Õunmaa.

Kukemelki hinnangul sõltub ka LHV Pärsia Lahe Fondi tulevik nafta hinnast. „Naftahinna paranemine võib Lähis-Ida aktsiaturgudel sentimenti positiivsemaks muuta päris kiiresti, sest hinnatasemed on regioonis odavad,“ selgitas ta. „Järgmine võimalus OPECil naftaturul sõna sekka öelda tuleb juba septembri lõpus, kui toimub liikmete järjekordne regulaarne kohtumine,“ seadis Kukemelk oma ootused kuu lõppu.

LHV Maailma Aktsiate Fond loodab aga ka tulevikus Balti aktsiatele. „Oleme investeerinud majandustsüklitest mõnevõrra rohkem sõltuvate ettevõtete aktsiatesse, mille hinnatase on soodsam ja dividenditootlus kõrgem,“ rääkis Taras. „Soodne hinnatase jätab pikaajaliselt tõusuruumi ka Balti aktsiatele, kus paljude suuremate ettevõtete dividenditootlused on üle 5 protsendi,“ selgitas ta. Tarase hinnangul on klassikalised dividendiaktsiad tänaseks tõusu juba läbi teinud, kauplevad kallite hinnatasemetega ja pakuvad seejuures madalat tulevikutootlust.

Suvise Türgi riigipöördekatse tõttu miinuses lõpetanud Swedbanki Ida-Euroopa Fondi tulevik sõltub Õunmaa sõnul aga suuresti sellest, milliseks kujuneb Erdogani valitsemise alla kuuluva riigi majandus. „Pole täielikku kindlust, millise majanduspoliitikaga jätkatakse ning seetõttu on investorid praegu pigem äraootavad,“ selgitas Õunmaa, lisades et tema hinnangul pole täna Türgi majanduspoliitikas suuri muutusi näha.

Õunmaa arvates on peamiseks riskiks investeeringute edasilükkamine ebakindla olukorra tõttu koos keskpanga sõltumatuse vähenemisega. Küll aga peaks investoritele meeltmööda olema fakt, et riik püüab terrorismi tõttu madalseisus turismisektorit toetada, soodustades sisemaist turismi. „Lisaks antakse väikeettevõtjatele erinevaid toetusi,“ ütles Õunmaa.

Eksperdi teatel kasvas Türgi majandus teises kvartalis aastases võrdluses 3 protsenti ning sellist taset loodetakse hoida ka ülejäänud aasta jooksul. „Riigi majandust toetab madal nafta hind ning edaspidiseks oleks oluline investeerimisjärgu reitingu säilitamine, mis on kujundab laenuhinna,“ rääkis Õunmaa. „Türgi jaoks oleks positiivne ka Süüria konflikti lahenemine ning siseriikliku terrorismi vaibumine,“ lõpetas fondijuht.