Poliitikud võivad alustada keskpankade vastast mässu

Mahon leiab, et selle tõttu tasub varju otsida kullast, vahendab Bloomberg. „See aasta on pöördepunkt,“ ütles ta selle nädala alguses antud intervjuus. „Keskpanku pole juba seitse aastat eriti kritiseeritud, vaatamata sellele, et nende poliitika on olnud suuresti ebaadekvaatne. Nüüd on juba mõeldav, et poliitikud võtavad teema ette ning hakkavad keskpanku kividega loopima.“

Esmakordselt kahe kümnendi jooksul on poliitikud hakanud keskpankade sõltumatuses rohkem kahtlema. Paljud arvavad, et nende autonoomia ei ole majanduskasvu stabiliseerimiseks vajalik. Donald Trump on öelnud, et USA Föderaalreserv on loonud „suure ja koleda mulli“ ja põhjuseks on liiga pikaajaline nullintressimäärade poliitika. Suurbritannia peaminister Theresa May ütles oktoobris, et Inglise Keskpank peaks oma poliitikat muutma. Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäulbe on öelnud, et Euroopa Keskpank on oma poliitikatega toetanud populismi kasvu Euroopas.

Mahon panustab sellele, et poliitikute sekkumine ei lase keskpankadel oma inflatsiooni- ja kasvueesmärke täita ning see paneb kulla hinna tõusma. Ta on oma Dynamic Asset Allocation fondis suurendanud kulla osakaalu 4 protsendini. Fondi maht on 2,1 miljardit dollarit ja see oli eelmisel aastal 20 protsendi parimate fondide seas. Jim Rickards, kes on New York Timesi bestselleri „Currency Wars: The Making of the Next Global Crisis“ autor, soovitab kullas hoida isegi 10 protsenti oma portfellist.

Keskpankade tegevusse sekkumine võib tekitada probleeme, sest tihtipeale ei ole poliikud keskpankuritega ühel meelel. Keskpangad püüavad ära hoida majanduse ülekuumenemist, samuti üritatakse kontrollida inflatsiooni. Poliitikud aga tahavad, et majanduskasv oleks kiire just nende ametiajal – uutel valimistel on seeläbi kergem oma positsioone säilitada.

„Donald Trumpil on võimalus Föderaalreservi ametnikud lahti lasta – tal on õigus uued rahapoliitikud määrata,“ ütles Rickards Bloombergile. „Ma ei ole kunagi näinud poliitikut, kes on keskpanga tegevusse sekkunud selle tõttu, et tekitada deflatsiooni.“

Nendele, kes on keskpankadesse usu kaotanud, võib kuld olla vägagi atraktiivne. Kuld on tuntud kui ajaloos olnud väga pikka aega rahasüsteemi osa ning seda ei saa juurde trükkida nagu võlakirju ja valuutasid, ütles investeerimisfirma Macquarie Groupi ökonomist Matthew Turner.

„Kuld on olnud varasemalt globaalse finantssüsteemi keskmes. Selle tõttu nähakse väärismetalli jätkuvalt valuutana. Aga see on valuuta, mida valitsused ei kontrolli ja juurde luua ei saa,“ ütles Turner.

Investeerimismaailm ei ole ühel nõul, kuidas Donald Trumpi valimisvõit võiks kulla hinnale mõjuda. Alates valimistulemuste selgumisest on rahahaldurid ja fondijuhid kulda pigem müünud (SPDR Gold Shares börsil kaubeldavast fondist on raha välja voolanud) ning aktsiates nähakse rohkem potentsiaali. Samal ajal on jaeinvestorid aktiivselt kulda ostnud. 15. detsembril jõudis kulla hind 10 kuu madalaima tasemeni. Sellest kuupäevast alates on kollase metalli hind tõusnud aga 6,7 protsenti.

Mahon ütles, et 2017. saab olema pöördepunktiks, aga muutused võtavad veidi kauem aega. See tähendab, et kuld on tema jaoks pigem pikaajaline panus.