Suurim tootlus tuleb Venemaalt

20. jaanuar 2017, 12:30
Rubla
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170120/BORS/170129987/AR/0/AR-170129987.jpg
Ainult tellijale

Möödunud aastal olid investorite raha kasvatamisel kordades edukamad need Eestist hallatavad aktsiafondid, mis paigutasid oma valduses oleva raha Venemaa turgudele.

„Meie Venemaa fond, mida juhib Jelena Rozenfeld, pakkus erakordselt head, 75,9protsendilist tootlust ja edestas ka võrdlusindeksit, ning seda oluliselt madalama riskitaseme juures,“ rõõmustas Trigon Fundsi juhatuse liige Mehis Raud. „Vene turgu iseloomustav MSCI indeks tõusis samal ajal 59,5 protsenti,“ tõi ta võrdluse.

Raua kinnitusel on Trigoni Venemaa fond pakkunud kolme aastaga oma investoritele 153,5protsendilist tootlust. Eestist hallatavate aktsiafondide tootluse järgi reastatud esikolmikusse mahtusid veel SEB Russia Fund ja Swedbanki Venemaa aktsiafond, mis kasvasid möödunud aastal vastavalt 64,55 ja 49,6 protsenti.

Venemaad tõukas nafta

Swedbanki Venemaa ja Ida-Euroopa fondide juht Ene Õunmaa tõi välja, et Venemaa aktsiaturgu toetas tugevalt nafta hind, mis kerkis üle 57 protsendi. „MSCI Russia indeksist 54 protsenti moodustavad energiasektori ettevõtted,“ selgitas Õunmaa. „Lisaks võib öelda, et majandus möödunud aastal mõnevõrra stabiliseerus, seda eelkõige tööstussektoris,“ lisas ta. Ka põhjus, miks Swedbanki Venemaa fond konkureerivatele samas riigis tegutsevatele fondidele alla jäi, seisneb Õunmaa kinnitusel selles, et nende portfellis on turu keskmisest vähem energiasektori esindajaid.

SEB Varahalduse juht Sven Kunsing rõõmustab samuti panga Venemaa fondi üle, mis pakkus investoritele eelmisel aastal üle 60protsendilist tootlust. Ka tema peab tõusu esmapõhjuseks kerkinud nafta hinda. „Meie Vene fondi toetasidki peamiselt nafta- ja finantssektori aktsiad,“ rääkis ta. Raud toob samas välja, et Trigoni Venemaa fondile oli suureks toeks ka rubla tugevnemine. „See oli otseselt seotud geopoliitiliste riskide alanemisega.“

Trigoni Venemaa Fondile tõi lisaks välisteguritele edu 2015. aastal tehtud otsus liikuda eksportivatest ettevõtetest kodumaisele majandusele tuginevatesse ettevõtetesse. „Sealjuures aitas meid ka õige aktsiavalik vastavates sektorites,“ ütles Raud.

Swedbanki jaoks olid eelmisel aastal suurimateks Venemaale tehtud investeeringuteks Sberbank, Lukoil, Magnit ja Phosagro. „Kõik need ettevõtted on väga hästi juhitud ja me peame seda investeeringute tegemisel väga oluliseks,“ kirjeldas Õunmaa edu toonud strateegiat. Lisaks osaleti möödunud aastal teemanditootja Alrosa aktsiate pakkumises (mis kerkis seejärel üle 50 protsendi) ning vähendati portfellis Mail.ru osakaalu, sest ettevõtte tulemused ei vastanud fondi ootustele.

Piiri taga globaalsed ootamatused

Kuigi möödunud aastal pakkusid suurimat tootlust kolm Venemaa fondi, oli investoritel võimalik viisakat tootlust teenida ka mujalt maailmast. Väljastpoolt Venemaa piire leitavad turud olid tootluse poolest küll veidi tagasihoidlikumad, seda just globaalsete ootamatuste tõttu.

Nii näiteks oli lisaks SEB Venemaa fondile küllalt edukas ka sama panga Eastern Europe Small Cap Fund, mis pakkus investoritele lõppenud aastal 39,24protsendilist tootlust. „Fond oli meie teada üks parimatest, kui mitte kõige parema tootlusega fond Ida-Euroopa võrdlusgruppides,“ jäi Kunsing rahule.

Lõppenud aastal teeniti suurim tootlus Venemaa börsidelt.

SEB Eastern Europe Small Cap Fundile järgnevad kolm Nordea aktsiafondi, millest üks panustab Ladina-Ameerikasse, teine Põhja-Ameerikasse ning kolmas Norrasse, pakkudes seejuures tootlusi vahemikus 21-32 protsenti. „Nordea pakub suurt hulka erinevaid fonde, mis on kas globaalsed või suunatud mingile väiksemale regioonile – seega said kõik fondid osa nii globaalsetest sündmustest nagu Brexit, Trumpi võit ja nafta hindade muutus, kui ka regioonipõhistest kõikumistest,“ selgitas Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht Ege Metsandi. „Lisaks avaldab mõju muidugi kiirenev inflatsioon ja ettevõtete kasumite kasv.“

Globaalsed muutused sundisid oma portfelli ümber mängima näiteks möödunud aastal 12,7protsendilist tootlust pakkunud Trigoni Uus Euroopa fondil. „Tegime suuremad muudatused aasta keskel seoses võimalustega, mida pakkus Brexiti tõttu tekkinud paanika,“ rääkis Raud. „Suurendasime oluliselt panganduse ja kindlustussektori osakaalu fondis, mis töötas teisel poolaastal ka positiivse tootlusega ilusasti välja.“

Metsandi lisas, et kuigi aasta esimesed kuud olid pigem Hiina majandust puudutavate uudiste tõttu negatiivsed, siis aasta teine pool oli vaatamata üllatustele positiivne. „Investeeringud USA aktsiafondidesse olid aasta kokkuvõttes suurima tootlusega,“ märkis ta.

Leidus ka heitlikke turge

Möödunud aastal tagasihoidlikumat, 2,73protsendilist tootlust teeninud LHV Maailma Aktsiate fondi juht Mikk Tarase sõnul keskenduti investeeringute tegemisel tugevamatesse Lääne-Euroopa ja kiiremini kasvavatesse Ida-Euroopa ettevõtetesse. „Lisasime fondi mitmeid Soome börsiettevõtteid, kus nägime kasumite kasvu või atraktiivset dividenditootlust,“ rääkis ta.

„Aasta jooksul vähendasime investeeringuid USA ettevõtetes, kus aktsiate hinnatasemed on võrreldes ajaloo ja muu maailmaga muutunud kalliks,“ lisas Taras. Seejuures tõi ta välja, et lisaks Tallinna Kaubamajale on fondile parima tootluse pakkujateks just USA aktsiad. Nõrgemad investeeringud olid Maailma Aktsiate fondi jaoks Lääne-Euroopa pangad ning autotööstused.

Tarase sõnul mõjutasid fondide tulemust eelkõige keerulised poliitilised sündmused. Sellega nõustub ka Õunmaa, kelle juhitud Ida-Euroopa fond investeerib peamiselt Türgi ja Poola ettevõtetesse, pakkudes seejuures 1,4protsendilist tootlust. „Üle poole portfellist on investeeritud Türki, kus toimus väga ootamatu riigipöördekatse,“ põhjendas ta tootlusnumbrit. Tema sõnul oldi enne riigipöördekatset investeeringutega isegi 20protsendilises plussis. „Viimaste aastakümnete majanduskasv on paljuski tänu Erdogani valitsuse majanduspoliitikale ning kui majandus jääb avatuks, võib ka börsiettevõtete kasv jätkuda,“ viitas ta Türgis oodatavale kolmeprotsendilisele majanduskasvule.

Negatiivset tootlust pakkus 2016. aastal LHV Pärsia Lahe Fond. Fondijuht Joel Kukemelk näeb põhjusena väga keeruliselt alanud aastat, kus nafta hind, millest fond sõltub, vajus 28 dollarini barreli eest. „Investorisentiment kannatas seetõttu Lähis-Idas tugevasti,“ rääkis Kukemelk. „Väga madal energiahind sundis Lähis-Ida riike kasutusele võtma väga drastilisi kärpemeetmeid, mis jahutasid majanduskeskkonda,“ selgitas ta.

Aasta lõpp muutus aga positiivsemaks eelkõige tänu OPECi kokkuleppele naftatoodangut vähendada. „Samuti saadeti signaal, et hindade mõjutamiseks on võimalik teha koostööd Venemaaga,“ märkis Kukemelk. Samuti tõi tema hinnangul turgudele elevust Saudi Araabia poolt edukalt läbi viidud ajaloo suurim areneva turu võlakirjaemissioon ning väljakäidud lubadus tuua 2018. aastaks börsile Saudi Aramco, millest peaks saama maailma suurima turukapitalisatsiooniga ettevõte. Fondi portfellist on aga jätkuvalt suurim osakaal Araabia Ühendemiraatidel, Kataril ja Saudi Araabial. Viimase puhul on suurendatud investeeringuid kinnisvarasektorisse.

Riskid püsivad

Kuigi Nordea portfellid on globaalselt hästi hajutud ning seetõttu loodetakse riskitaseme püsimist soovitud piirides, leiab Metsandi, et ka sel aastal mõjutavad aktsiaturge mitmed riskid. „Nordea nägemus on, et FED tõstab baasintressimäärasid kahel korral ning Euroopa keskpank liigub pigem ergutuspoliitika lõpetamise suunas,“ rääkis ta. „Samuti ei saa me ära unustada poliitilisi riske, 2017. aastat mõjutab Trumpi majandus- ja välispoliitika ning üldine geopoliitiline olukord,“ arvas Metsandi.

Kuigi üldiselt peaks keskkond aktsiaid soosima, soovitab Metsandi klientidel oma portfelli hajutada üle maailma. „Kui soovitakse suuremaid riske võtta, siis üldine reegel võiks olla, et mitte üle 20 protsendi oma portfellist investeerida spekulatiivsetesse investeeringutesse,“ leidis Metsandi.

Venemaa osas usub Õunmaa, et tõenäoliselt on täna aktsiate hindadesse sisse arvestatud rohkem kui protsendine majanduskasv. „Vene börsi märkimisväärseks tõusuks oleks vaja kas ootustest suuremat majanduskasvu või sanktsioonide kaotamist Euroopa poolt,“ arvas ta. „2017. aastal võiks majanduse edasise paranemise puhul Venemaal tõusta keskmisest enam tarbimisega seotud ettevõtete aktsiate hinnad.“

Türgi osas on Õunmaa hinnangul oluline jälgida, kas ja kui palju astub keskpank samme liiri toetuseks. „Nõrgenenud liir mõjub hästi küll eksportööridele, kuid võib vähendada välisinvesteeringuid – juhul, kui liir suudetakse stabiliseerida, mõjub see aktsiaturgudele positiivselt,“ oli ta veendunud. Ekspert lisas, et täna kauplevad Türgi ettevõtete aktsiad keskmisega võrreldes rohkem kui 30 protsendi võrra madalamatel hinnatasemetel.

Raud leiab, et kuna USA aktsiaturud on juba 8. aastat tõusuteel ning hinnatasemed kallid, tasub tänaste poliitiliste probleemide kontekstis vaadata pigem Ida-Euroopa aktsiaturgudele. „Need on oluliselt mõistlikumalt hinnastatud, kaubeldes arenenud maailmaga võrreldes ajalooliselt pea kõrgeima allahindlusega,“ selgitas ta. Samuti meeldib talle regiooni aktsiate poolt pakutav dividenditootlus, mis Uus Euroopa fondi puhul peaks sel aastal olema 5,5 protsenti.

Kui Kunsing rõhutab, et maailmas püsib geopoliitiline ebakindlus ka sel aastal ning palju sõltub USA ja Venemaa vahelistest suhetest Trumpi võimu ajal, siis Tarase juhitud Maailma Aktsia Fond vaatab pigem Euroopasse. „Siin võiks oodata majanduskasvu ja inflatsiooni tagasitulekut,“ lõpetas Taras.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. January 2017, 12:36
Otsi:

Ava täpsem otsing