Miljarditehing maksis Katarile suhted lähinaabritega

Selgub, et üks ajendeid, mis tegi Katarist diplomaatilise paaria, oli riigi otsus maksta kuni miljard dollarit selle eest, et Iraagis röövitud kuningliku perekonna liikmed pääseksid vabadusse. Nimelt röövis 2015. aastal Iraani toetatav militaarne rühmitus Kata´eb Hizbollah 26 inimest, kes pidasid Iraagis pistrikujahti. Miljarditehing pani Egiptusel, Saudi Araabial, Bahreinil, Araabia Ühendemiraatidel ja Jeemenil kannatuse katkema.

 

Lähis-Ida riikide militaarjuhid ja valitsusametnikud ütlesid Financial Timesile, et peale pistrikujahil viibinute maksis Katar ka selle eest, et vabadusse pääseksid 50 sõjaväelast, kelle džihadistid olid Süürias kinni pidanud. FT allikate jutu järgi maksis Katar korraga kahele Lähis-Ida mustas nimekirjas olevale jõule: 700 miljonit dollarit nii iraanlastele kui ka kohalikule šiiitide militaarsele rühmitustele. 200-300 miljonit dollarit läks Süüria islamistlikele rühmitustele, enamik sellest Tahrir al-Shamile, mida seostatakse Al Quaedaga.

Aprillis sõlmitud tehing suurendas Katari naaberriikide seas muret, millist rolli mängib see väike gaasirikas riik piirkonnas, mida laastavad konfliktid ja pidev võitlus. Esmaspäeval need viis riiki astusidki erakordse sammu ja katkestasid Katariga igasugused diplomaatilised suhted ja ka transpordisidemed. Põhjuseks toodi asjaolu, et riik toetab ekstremiste ja terroriste.

 

Bloombergi andmetel on Katari „väljaviskamisel“ terve rida pikemaajalisi põhjuseid, mis said alguse juba 1995. aastal. Tol aastal võttis praegune emiir šeik Tamin bin Hamad al Thani võimu oma saude pooldavalt isalt ning hakkas veeldatud maagaasi eksportima. Meres asuvat North Field gaasivälja jagab Katar aga Iraaniga, kes on Saudi Araabia vihatud rivaal. Bloombergi andmetel muutis gaas Katari maailma rikkaimaks riigiks ning maailma suurimaks veeldatud maagaasi eksportijaks. See tähendas aga Saudi Araabia domineeriva positsiooni murdmist.

Katar seadis sisse ka suhted USA, Iraani ja Venemaaga – näiteks möödunud aastal lubas Katar investeerida Rosnefti 2,7 miljardit dollarit. „Katar oli varem omamoodi saudide vasallriik, kuid ta kasutas oma autonoomiat, mille talle andis veeldatud maagaas, et iseseisev olla,“ ütles Jim Krane, energiaanalüütik Texase Rice´i ülikooli Bakeri instituudis. „Ülejäänud regioon on otsinud võimalusi Katari tiibade kärpimiseks,“ lisas ta.

Bloombergi andmetel avanes hea võimalus nüüd, kui USA president Donald Trump Saudi Araabiat külastas ja kutsus üles kõiki südametunnistusega riike Iraani blokeerima. Kui Katar sellest avalikult keeldus – kuigi riik teatas hiljem, et see teadaanne oli põhjustatud häkkerite rünnakust –, siis andis see Saudi Araabiale võimaluse Katar omamoodi kõrvale heita.

Katari naabreid on uudisteagentuuri väitel välja vihastanud eelkõige olukord, kus väikesel riigil on suured veedlatud maagaasi varud ning maailma kõige madalamad tootmiskulud. Samal ajal on veeldatud maagaas energeetikas aina populaarsemaks muutnud ning naaberriigid seisavad silmitsi suurenenud kuludega. Katar aga North Fieldil tootmist suurendada ei taha – tema põhjenduseks on Bloombergi andmetel soov „oodata ja vaadata, kuidas gaasiväli tootmisele vastu peab“, kuid teised riigid süüdistavad Katari selles, et too on andnud järele Iraani survele, kuna Iraan on oma poole peal aeglasem tootja.

„Inimesed murravad pead selle üle, kuidas täpselt saudid ootavad, et Katar reageeriks,“ ütles Gerd Nonneman, rahvusvaheliste suhete professor Georgetowni ülikoolis Dohas. „Näib, et nad tahavad, et Katar täielikult järele annaks, aga Katar ei blokeeri Iraani, kuna see ohustaks suhteid, mis on liiga olulised riigi majanduslikule arengule,“ ütles Nonneman.