Talleks ostab aktsiaid tagasi

Miljonäridest Sarride perekonnale kuuluv Eesti Talleks saatis detsembris töötajatele kirja, milles pakkus soovijatele võimalust aktsiate tagasiostuks. Ülevõtuhinnaks 25 eurot, lisaks teadaanne, et tagasiostetavate aktsiate väärtus ei ületa kümnendikku kogu aktsiakapitalist ning pakkumine kehtib seitse kuud alates 4. detsembril vastuvõetud otsusest.

„Hetkel on olukord, kus ettevõttel on tekkinud vahendid ja võimalused, et aktsionäridele pakkumist teha. Keskmine tehingu hind viimastel aastatel on olnud ca 11 eurot aktsialt. Selle baasi pealt lepiti ka kokku hind, mis on 25 eurot,“ ütles Eesti Talleksi juhatuse esimees Kaido Padar, kes liitus ettevõttega eelmisel aastal, olles varem olnud Tallinna Sadama tütarettevõttes TS Laevade juhatuse liige. Tema sõnul on ettevõttel kokku 600 aktsionäri, kes erinevaid teid pidi omanikeringi sattunud. Neist osa on ka kontserni töötajad.

Pakkumise hinna osas nentis Padar, et otsest hinnavalemit ei eksisteeri - ettevõte pole vahepeal kümmekond aastat aktsiaid kokku ostnud. "Võtsime arvutuste juurde ka dividendid. Viimase viie aasta jooksul on dividende makstud vaid ühel korral. Kas edaspidi makstakse – ei tea. Kõik oleneb üldisest majandusseisust ja ettevõtte ambitsioonidest laienemise mõttes," rääkis Padar. Tema sõnul on viimase kümne aasta lõikes dividendideks makstud keskmiselt 1-2 eurot aktsia kohta. Viimati möödunud aastal, kui 27,87 miljonist eurost jaotamata kasumist maksti aktsionäridele välja 285 000 eurot. See tähendab, et jaotamata kasumit on veel umbes 135 eurot aktsia kohta.

Huvi aktsiamüügi vastu näib olevat teate peale hüppeliselt kasvanud: kui muidu tehti aktsiatega mõni tehing aastas, siis Nasdaqi andmetel on ainuüksi alates möödunud aasta detsembrist alates tehtud kokku juba 78 tehingut.

Loo teeb huvitavaks asjaolu, et Eesti Talleks on Eesti mõttes võimas ettevõte. Möödunud aastal jõudis see enam kui 35 miljoni eurose käibeni, tänavu on Padari sõnul oodata 39 miljoni euro suurust käivet ja 1,7 miljoni euro suurust kasumit. Äripäev hindas ettevõtte väärtuse 2016. aasta aruandes esile toodud numbrite järgi ligikaudu 30 miljonile eurole.

Ettevõtte omanikud on eelkõige Sarride perekond: Talleksi endisele juhi Andres Sarri lesele Kristel Sarrile kuulub 32,6 protsenti ettevõttest. Tema pojale Siim Sander Sarrile ligi 25 protsenti. Mõlemad kuuluvad Eesti rikkamate inimeste sekka: Kristel Sarri varandust hindasid Äripäeva rikaste edetabeli koostajad eelmisel aastal 9,5 ja Siim Sanderi oma 7,3 miljonile eurole. Talleksi aktsiatest 16,6 protsenti on Peeter Värniku käes. Allesjäänud veerand kuulub mitmesajale erainvestorile, kellele aktsiate tagasiostupakkumine nüüd tehti.

Ettevõttel on kolm ärisuunda: kinnisvara, autoäri (City Motors) ja määrdeõlide (Mentum) müük. Kontsernil on osalus viies ettevõttes.

Kinnisvaraäri asus kontsern arendama juba 1990. aastatel, kus esimeseks projektiks oli Eks-kaubamaja Tallinna vanalinna ja praegu pakub ettevõte Talleksi nime all peamiselt büroo- ja tootmispindu. Autoäri poole peal – selle jaoks on asutatud aktsiaselts City Motors, mida juhtis eelmise nädalani Siim Sander Sarri ja praegu Jaanus-Peeter Palm – tegeleb ettevõte peamiselt Renault' ja Dacia edasimüügiga. Kui 2016. aastal ulatus käive 26 miljoni euroni, siis 2017. aasta näib olevat olnud veelgi parem, ainuüksi neljandas kvartalis teeniti 15,6 miljonit eurot müügitulu. Ka Mentumi õliäri, mille tegevjuht on Jan Berkovitš, läheb kenasti – viimase kvartali müügitulu ulatus 3,5 miljoni euroni.

Tänane Eesti Talleks kasvas välja riigifirmast Tallinna Ekskavaatoritehasest. Iseseisvusaja tulekuga haaras ohjad enda kätte toonane Talleksi kommertsdirektor Andres Sarri, kes ettevõtte erastas. Seda episoodi Talleksi ajaloos on toonane ajakirjandus õige mahlakalt kujutanud: üheksakümnendate alguses puhkes erinvate Talleksit erastada soovinud osapoolte vahel tüli, mis andis kohtule korralikult tööd. Kuigi kohtuotsused tunnistasid Sarri erastamise järjest ebaseaduslikuks, sekkus 1993. aasta kevadel riik: riigikogu võttis vastu otsuse, et Talleks tuleb erastada erandkorras "teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete" erastamisseaduse korras, kuigi tegu oli masinaehitajaga. Vaid päev hiljem võtsid riigiisad vastu uue erastamisseaduse, mis sellisele naljale kriipsu peale tõmmanud oleksid. Ajakirjandus seda juhuseks ei pea ning viidati lähedastele suhetele tolleaegsete poliitikutega.

Vahetult enne masu küündis Sarride impeerium paarikümne ettevõtteni, mis tegelesid kõigega alates täna tuntud tegevusvaldkondadest ürituste korraldamise ja turvateenuste pakkumiseni välja. Ambitsioonikatest plaanidest tollal puudust polnud: Lõuna-Aafrikas loodi näiteks Amber Falcon Properties, mis plaanis osta kokku kinnisvara ja farme ja hakata jahiturismi arendama.

Sarri pani aluse ka Saksa Autole, mis masu ajal raskustesse sattus ja 2011. aastal norrakate Moeller Grupile müüdi.

Viimastel aastatel on kontserni kuuluvate ettevõtete arvu tublisti kärbitud. Kui veel 2014. aastal leidus bilansis 15 ettevõtet, siis 2016. aasta seisuga on neid seal veel kuus, millest Ferreks TT juba pankrotis. Praeguseks on sinna jäänud vaid City Motors ja Mentum AS. Protsendine osalus on neil veel Leapin Business Service'is ja poliitiku Margus Tsahkna abikaasa Anna-Greta Tsahkna suurosalusega Timbeter OÜs.