Pool maailma kardab Ameerika lennukit

See lennuk on ka Eesti lennufirma Nordica partneri LOT lennupargis. Ligikaudu pool maailma, sealhulgas Euroopa Liit, on võtnud seisukoha, et selle lennuki kasutamine on inimestele ohtlik, kuniks uurimise käigus suudetakse tõestada vastupidist.

Oma arvamuse Boeing 737 Max 8 ja praeguse olukorra kohta andis Äripäevale Edouard Martin, 30aastase tööstaažiga piloot, kes töötab FedExi kaubamärgi all ASL Belgium lennuettevõttes.

Selgitades erinevust Boeingu 737 vanema mudeli ja Max 8 vahel, ütles Martin, et uuel mudelil on väiksem kütusekulu tänu paremale aerodünaamikale ja kokpitis on moodsamad lennujuhtimise instrumendid ehk rohkem automaatikat kui vanal versioonil. Boeingu uut versiooni peab ta ohutuks. "Jah, hiljuti on juhtunud kaks õnnetust, kuid nende põhjused võivad olla erinevad. Anname uurijatele aega leida need põhjused enne suure poleemika vallandumist. Ma lendaksin sellega vajadusel kas või kohe piloodi või reisijana. Õhutransport on kõige turvalisem viis reisimiseks, vaadake statistikat!" rääkis Martin.

Küsimusele, kas reisija saaks lendu broneerides kohe teada, millist tüüpi lennuk on reisiks planeeritud, vastas ta, et saab küll, kuid see ei tähenda, et lennufirma ei võiks enne lendu lennukitüüpi muuta.

Kõnealuse lennukiga on lendamine on ajutiselt keelatud Euroopa Liidus, Hiinas, Indoneesia, Etioopias, Singapuris, Brasiilias, Austraalias, Lõuna-Koreas, Malaisias, Suurbritannias, Norras, Indias ja Egiptuses.

Teistsugusel seisukohal on Ameerika Ühendriigid, mis seisab vääramatult oma lennukitootja Boeingu seljataga. USA lennuregulaator FAA väljendades teisipäeval veendumust, et Boeing 737Max8 on ohutu, kuniks pole suudetud tõestada vastupidist. Ameeriklaste selline lojaalsus võib olla põhjustatud president Donald Trumpi administratsiooni tugevatest sidemetest Boeingu juhtidega ning nendevahelisest koostööst kaitsetööstuse rindel, kirjutab välismeedia. FAA teadaanne lennuki ohutusest ja lendude jätkumisest tuli peale seda, kui Trump oli teisipäeval helistanud Boeingu tegevjuhile Dennis A. Muilenbergile.

Trump on tuntud kui suur lennundushuviline, talle kuulus aastatel 1989-1992 lennufirma Trump Shuttle. Trumpi administratsiooni kaitseminister Patrick Shanahan töötas enne Pentagoni tulekut 31 aastat Boeingus. Trump on survestanud ka Ameerika liitlasi ostmaks tooteid Boeingult, mis on Ameerika suuruselt teine kaitsetööstuse lepingupartner, saades riigilt aastatel 2014-2018 kokku 104 miljardi dollari eest tellimusi.

Lennuettevõtjad üle kogu maailma, sh Ameerika ettevõtted kritiseerivad Boeingut, et viimane pole ise oma Max seeria lennukitele lennukeeldu kehtestanud, nagu lennukitootja seda tegi Boeing 787 Dreamlineri puhul 2013 aastal. Toona pandi seisma 80 lennukit, ehk üle nelja korra vähem kui praeguse juhtumiga seotud Max seeria lennukeid. Wall Street'i analüüsifirmade Melius Research ja Jefferies hinnangute kohaselt võib kõigi 737 Max lennukite seiskamise kolmeks kuuks Boeingule maksma minna 1-5 miljardit dollarit. Finantsiliselt saab Boeing endale seda lubada, kuna ettevõtte müügitulu oli eelmisel aastal rekordilised 101 miljardit ja kasum 10,6 miljardit, kirjutas CNN.

Boeing tõrjub kriitikat ja väidab, et asi pole rahas vaid selles, et lennuk pole ohtlikuks tunnistatud. "Ohutus on Boeingi üks prioriteete ja me usume Maxi turvalisusesse," ütles Boeing teisipäeval. "Me mõistame, et lennuametid ja kliendid on teinud otsused, mis on nende arvates nende koduturgudele kõige sobivamad. Oluline on see, et Föderaalne Lennuamet (FAA) ei ole praegu mingeid meetmeid kehtestanud ja arvestades praegu kättesaadavat teavet ei saa me ettevõtjatele edasisi instruktsioone anda.“

Lennutehniliste ekspertide sõnul on praegu liiga vara öelda, kas kaks teineteisele järgnenud lennuõnnetust on seotud ja põhjustatud samast süsteemiveast. Indoneesias 29. oktoobril alla kukkunud lennuki puhul tegid uurijad kindlaks, et peale õhkutõusmist andis lennuki automatiseeritud seiskumisvastane süsteem korduvaid käske pöörata lennuk allasuunas. Etioopias juhtunud õnnetust alles uuritakse, kirjutas Bloomberg. Esimesed musta kasti analüüsi tulemused peaks selguma lähima 24 tunni jooksul. Seade on leitud, kuid sellel on mõningad kahjustused.

Boeing on tarninud 350 oma 737 Max 8 õhusõidukit alates kasutuselevõtust 2017. aasta maikuus ning täitmisel on veel üle 5000 mudeli tellimusi. Boeingu aktsia, mida esimene katastroof suurt ei mõjutanud, pole toibunud peale teist katastroofi, langedes viimaste päevade jooksul kokku 11%, makstes 375 dollarit, samas kui prantslaste lennukitootja Airbusi aktsia iga päevaga ligi 1 protsendi väärtust kasvatab.