Börsifirmade juhtide tasude TOP

Tõsi, tasu suurusjärk on võimalik välja arvutada majandusaasta aruandes esitatud info põhjal. Kuid siin on üks konks. Nimelt, mida rohkem on ettevõttes juhatuse liikmeid, seda keerulisem on palka ka arvutada. 

Arco Vara on üks vähestest, kes ei varja juhi tasu. Ettevõtte nõukogu esimehe Hillar-Peeter Luitsalu sõnul on juhi Tarmo Silla palk kujunenud vastastikuste läbirääkimiste tulemusena ning on Luitsalu teada üks väiksemaid börsiettevõtete juhtide seas.

„Nii sai temaga ka kokku lepitud, et palk ei ole peamine motivaator, vaid ta on orienteeritud eelkõige ettevõtte väärtuse kasvule, milleks ta tahab ja saab kõige otsesemalt panustada,“ märkis Luitsalu. „Unustada ei tohiks ka seda, et Arco Vara on ikkagi rahvusvaheline ettevõte, mis seab juhile kõrgendatud nõudmised ja eeldab tema pidevat „lennus“, kodust eemal olemist.“

Luitsalu hinnangul võiksidki börsiettevõtete juhtide palgad olla avalikud. „Aktsionäride koosolekul peab aktsionär saama oma selleteemalisele küsimusele ammendava vastuse. Teema on avalik igal juhul ja oleks pentsik peita seda eelarve ridadesse,“ leidis Luitsalu. „Isiklikus plaanis on see vaidlus muidugi lõppematu – kas üksikisiku tulu peab olema seinal vaatamiseks.“

Ta lisas, et Arco Vara on oma eesmärgiks võtnud olla üks läbipaistvamaid ning lihtsamini hoomatavaid börsiettevõtteid.

Ainus börsil olev meediafirma on otsustanud jätta oma väikeaktsionärid pimedusse kobama. Ekspress Grupi juhtide tasude täpse suuruse kohta ei saa infot ettevõte aruannetest ega ka ühestki gruppi kuuluvast meediaväljaandest. Juhi palga väljaarvutamine on keeruline ja tulemus on tõenäoliselt kõigist meie arvutatutest reaalsusele kõige vähem lähedal.

Juhatuse liikmete arvu kohta ei ole Ekspress Grupi juhi Gunnar Kobini sõnul vastata. "Inimesed on tulnud ja läinud, juhatusi on suurendatud ja koomale tõmmatud, lahkujatele on kompensatsiooni makstud, samal ajal kui uued inimesed on juba palgal olnud. Kui tahta mingit arvutust teha, siis tuleks opereerida numbritega 20–25,“ selgitas Kobin. Äripäev on varem kirjutanud, et Kobini tasu on üle 13 000 euro.

Ka LHV Groupi aruandes näidatakse emaettevõtte AS LHV Group ja tema tütarettevõtete juhtkonnale makstud palga ja muude kompentsatsioonide kogusummat. Ettevõtete juhatuses on 15 isikut. Tänavu ilmunud Äripäeva Palga TOPis oli LHV Panga juhatuse liikmete keskmine palk 5919 eurot, LHV Panga juhatusse kuulub Erki Kilu, Andres Kitter, Jüri Heero, Martti Sindi, Indrek Nuume ja Kerli Lõhmus.

Samasugune seis on Silvano Fashion Groupil, mille aruandes on kajastatud kontserni juhtkonna võtmeisikute töötasud, sealhulgas tütarettevõtete juhtide töötasud. Ettevõttel on 12 tütarettevõtet. 

Ka Pro Kapital avalikustab konsolideeritult juhatuse liikmete tasu. Kokku on neil 8 juhatuse liiget. 

Nordeconi juht Jaano Vink ütles, et aastaaruandes nimetatud numbrite põhjal on palk täiesti hinnatav. „Kas number igaühe puhul on täpselt ühesugune või on natukene kõikuv, aga põhimõte ja suurusjärgu mõistes on asi selge ja leitav,“ lausus ta. „See, kui palju kuulub börsiettevõtte juhatuse palgakuludeks ja muudeks kuludeks, aitab hinnata, kas ja kuidas on juhtkond tasustatud.“

Vingi põhimõte on, et pigem rohkem avalikke numbreid ja vähem saladust, nii on kõigil lihtsam. „Ei ole põhjust pead liiva alla peita, Eestis on nii, et kui maksad makse, siis on pooled asjad oletatavad,“ märkis ta. „See ei ole mingi selline saladus, mida mingi hinna eest keegi teada ei tohi.“

Investor Mikk Talpsepp ütles, et kõige parem on variant, kus ettevõtte juhil on piisav osalus ja pole vajagi talle kõrget palka maksta. Nagu aga selgub artiklist "Börsifirmade juhtide kesised dividendid", on börsifirmade juhtide osalused oma juhitud ettevõttes valdavalt väga väikesed.

Investori seisukohast on oluline, millised on ettevõtte optsiooniprogrammid ja kui laialdaselt need ettevõtte töötajatele rakenduvad. „Mida rohkemate töötajate sissetulek on seotud ettevõtte käekäiguga, seda parem,“ lausus Talpsepp.

Samas nõustus Talpsepp, et börsiettevõtete aruanded võiksid olla üksikasjalikumad, sealhulgas sisaldada näiteks juhtkonna tulevikuprognoose. „USAs aruanded üldiselt sisaldavad tulevikuprognoose, kuid Balti börsil ei anna põhimõtteliselt ükski ettevõte prognoose järgmise aasta kasumile ja käibele, mistõttu on ka investoril ettevõtet veidi raskem hinnata, sest puudub üks pidepunkt,“ võrdles ta.

Ka investor Rene Ilves märkis, et Eesti ettevõtetel ei ole väga kombeks rääkida tulevikuplaanidest ja turuolukorrast. „Seda osa võiks aruannetes parandada,“ rõhutas ta. Palgad ei ole aga tema hinnangul Eestis probleemiks ning need ei ole ülemäära suured. „Küll aga võiks see info rohkem avalik olla ja edukustasu osakaal võiks teatud ettevõtetes olla suurem.“

Pikaajaline investor ja ettevõtja Elmo Somelar leiab, et palkasid väikeaktsionär mõjutada ei saa. "Soovitan keskenduda ettevõtte fundamentaalsele ja tehnilisele analüüsile. Kui tulemused ei ole ootuspärased, siis mitte investeerida või positsioon likvideerida,“ arvas Somelar. Tema hinnangul väärib hea juhtkond õiglast tasu, isegi kui see tundub üldisel taustal silmatorkavalt suur.

„Kui juhtkond on oma lubadused aktsionäride ees täitnud, ettevõte kasum on heal tasemel, dividendi väljamakse võimekus olemas ja nägemus tulevikuks paigas, on kõik hästi,“ kirjeldas ta head juhtimist. Aktsionäri seisukohalt võimaldaks palkade optimeerimine genereerida lühiajaliselt suuremat kasumit või omakapitali tootlust, kuid see ei pruugi olla juhtkonnale piisavalt motiveeriv, lisas ta.

Ka Somelari arvates oleks hea palga ja osaluse kombineerimine, kus osa tulust teenitakse nii-öelda tulemustasuna. „Ettevõtetes, kus juhtkonnal ja nendega seotud isikutel on aktsiate kontrollpakk, võib esineda üle maksmist, kuid seda muuta on sisuliselt võimatu,“ tõdes ta. „Börsiettevõttele selline olukord kasuks ei tule.“

Mis puudutab majandusaruannetes avalikustatud infot, märkis Somelar, et aruannetele kehtib standardne vorm. „Probleemid saavad alguse, kui tulusid või kulusid, varasid ja kohustusi ei kajastata õigesti, või mis veelgi hullem, neid võltsitakse,“ märkis ta. „Aktsionärile võib saabuda tõehetk liiga hilja.“

Ettevõtete auditeerimine peaks tema sõnul andma tõetruu pildi, kuid ainult sellest on vähe. „Investor peab olema kursis reaalse olukorraga, mis lihtsustatult öeldes tähendab olla kohal, analüüsida ja jälgida ettevõtte tegevust ning vajadusel esitada küsimusi,“ lausus Somelar. „Paber kannatab kõike, kuid kui kaup või teenus reaalselt ei toimi, pole ka ettevõttel edu lootust.“