Advokaatide soovitused käitumiseks, kui saate kahtlustuse majandusalases süüteos

Artikkel

Advokaat: mida näitab Eesti jälitustegevuse statistika?

Majanduskuritegude eri 2020

Majanduskuritegude eri 11.02.2020

- Erilehed ST
- Margo Lemetti
- Tanel Kask
- Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected]
- 11. veebruar 2020 kell 5:58
Kuula
Advokaatide soovitused käitumiseks, kui saate kahtlustuse majandusalases süüteos
Riigiasutusel võib olla korraga mitmeid ülesandeid, sh tuleb tegeleda nii riikliku järelevalvemenetlusega kui ka süütegude ehk väär- ja kuritegude menetlemisega, kirjutavad advokaadibüroo Derling Primus vandeadvokaat Margo Lemetti ja advokaat Tanel Kask 11.02 Äripäeva tellijatele ilmunud Majanduskuritegude erilehes.
Derling Primuse vandeadvokaat ja partner Margo Lemetti (vasakul) ning Derling Primuse advokaat Tanel Kask. Foto: Sven Tupits
Kui ühel hommikul potsatab teie ettevõtte postkasti kiri, milles keskkonnainspektsioon nõuab metsa müügiga seotud lepinguid, või seisab kontori ukse taga trobikond konkurentsiameti ametnikku, tekib ettevõtjal tahes-tahtmata küsimus, millise eesmärgiga riigiametnikud tema ettevõttes tegutsevad.
Riiklik järelevalve tähendab korrakaitseorganite (näiteks maksu- ja tolliamet, konkurentsiamet, keskkonnainspektsioon) poolt läbi viidavat tegevust eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Selle raames tegutseb riigiasutus mingi info ajendil, mida tuleb kontrollida, aga mis pole ehk veel süüteomenetluse alustamise aluseks.
Nende kahe menetluste eristamine on oluline, sest sellest sõltub ametniku volituste maht ning isiku õiguste ja kohustuste maht. Konkreetse menetluse tuvastamine on vajalik selleks, et olla teadlik, kas avaliku võimu organi tegevus on õiguspärane, ning vajadusel kasutada sobivaid õiguskaitsevahendeid, näiteks esitada kaebus.
Järelevalve- ja süüteomenetluse läbiviimisel kehtivad erinevad põhimõtted ja kasutatavatel meetmetel on erinev sisu ning erinev on menetlustoimingute vaidlustamise kord. Keerulised olukorrad tekivad siis, kui menetlused toimuvad paralleelselt või kui järelevalvemenetlus kasvab üle süüteomenetluseks, sest siis muutuvad ka isiku õigused ja kohustused.
Riiklikus järelevalvemenetluses kehtib reeglina kaasaaitamiskohustus – näiteks dokumendid tuleb sunniraha ähvardusel välja anda.
Kriminaalmenetluses võib isik olla passiivsem, kaasaaitamiskohustust pole, ka ütlusi ei pea kahtlustatav andma.
Kuigi riigiasutus võib samal ajal tegeleda nii järelevalve- kui ka süüteomenetlusega, siis nende menetluste kasutamine peab olema aus ja läbipaistev. Järelevalvemenetlust ei tohi läbi viia selleks, et – isegi tulevikus tekkida võiva – süüteomenetluse jaoks lihtsamalt tõendeid koguda.
Kuidas eristada riiklikku järelevalvet süüteomenetlusest?
Menetlev ametnik peab reeglina isikule teada andma, millise menetlusega ja menetlustoiminguga on tegemist. Reeglina vormistatakse ka sellekohane dokument, millega on isikul võimalik tutvuda.
Süüteomenetlus
* Repressiivne ehk survestav menetlus, eesmärk on koguda tõendusteavet sanktsiooni kohaldamiseks ja karistada.
* Kehtib reeglina kohustuslikkuse põhimõte (pole ruumi n-ö paindlikkusele).
* Selliste märksõnade kõlades, nagu läbiotsimine, ütluste andmine, prokuratuur, menetlusalune isik, kahtlustatav, karistus, on ilmselt tegemist süüteomenetlusega.
Riikliku järelevalve menetlus
* Eesmärk on preventiivne, ennetada ohtu, selgitada see välja ning tõrjuda korrarikkumine.
* Kehtivad otstarbekuse ja kaalutluse põhimõtted.
* Selliste märksõnade kõlades, nagu õigus nõuda teavet, korrakaitseorgan, ettekirjutus, korraldus, sunniraha, on ilmselt tegemist järelevalvemenetlusega.
Loe lisaks
11. veebruar 2020
Majanduskuritegude eri 11.02.2020
11. veebruar 2020
Advokaat: mis on need põhjused, miks riik võib teie kontorisse tungida?
12. veebruar 2020
Uus eurodirektiiv võib juba aasta pärast osad Eesti konkurentsisüüteod ära kaotada
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- ADVOKAADIBÜROO DERLING PRIMUS OÜ
Artiklid