Investor Toomas

Kes on investor Toomas

Kes on Investor Toomas?

Ühe Tallinna väikese IT-firma osanik ning samas programmeerijana töötav 49aastane Toomas tegi 2002. aasta alguses kaaluka otsuse. Ta alustas paljudele oma tollastele eakaaslastele mõttetuna tunduvat pensionipõlve kindlustamist.

Toomas võttis teadmiseks, et tema pensionile mineku ajaks (aastal 2031) on pensionäre võrreldes tööjõulise elanikkonnaga Eestis märgatavalt enam kui praegu. See aga tähendab, et soovides korraliku elustandardi jätkumist pensionieas, pole mõtet jääda lootma vaid riiklikule pensionile.

Toomasel oli 2002. aasta alguseks koos miljon krooni ehk 64 000 eurot, mida ta otsustas aktsiaturule paigutada eesmärgiga tagada endale 30 aasta pärast muretu vanaduspõlv. Toomas on liitunud ka pensionisammastega, et kasutada ära riigi pakutavad maksusoodustused ja võrrelda enda portfelli tootlust enda pensionifondide tootlusega. Lisaks jälgib Toomas igapäevaselt oma kulutusi ning otsib erinevaid säästmisnippe.

Investeerimisstrateegia

Toomase investeerimisprogrammi pikkuseks on 30 aastat tootluse eesmärgiks on ta seadnud 12% aastas, mille õnnestumisel muutuks tema 64 000 eurot 30 aasta pärast 2 miljoniks euroks. Toomas investeerib ettevõtetesse, mis on tema hinnangul pikaajalise kasvupotentsiaaliga ning mis on end minevikus heast küljest näidanud.

Ta on koostanud endale nn jälgimisnimekirja erinevatest ettevõtetest, sektoritest ja piirkondadest ehk koondanud tema jaoks huvitavad ja päevakajalised investeerimisideed. Investeerimisotsused vaatab ta reeglina üle korra kvartalis, pärast ettevõtete kvartaliaruannete avaldamist. Ta püüab hoida end tagasi emotsioonide ajendil aktsiate ostmistest ja müümistest ning ei loobu väärtpaberitest, mille hind langeb, kuid potentsiaal säilib. Kui Toomas näeb, et ta on teinud vale investeerimisotsuse, tunnistab ta seda endale ja müüb selle ettevõtte aktsiad maha. Ta kaalub müüki ka siis, kui ettevõtte aktsia on Toomase meelest juba liiga palju tõusnud ning tundub ülehinnatud. Toomas otsustab aktsiate soetamisel mitte rabelda, vaid need aegamööda endale soetada. Aastas teeb Toomas vähemalt 12 tehingut. Toomas püüab oma investeeringud hajutada erinevate majandussektorite, piirkondade ja valuutade vahel. 2015. aasta alguses ehk pärast enam kui kümne aasa pikkust investeerimiskogemust, otsustas Toomas muutuda riskijulgemaks ehk ta hakkas 10% portfellist paigutama riskantsemalt ning lühema ajahorisondiga.

Toomase aktsiaportfell

Sulge Tutvustus

Rõtov: investeerime säästud kahekordseks

Peep Talimaa, Igor Rõtov 01. juuli 2014, 16:00

Äripäeva ellu kutsutud investor Toomase aktsiaportfell tegi aegade rekordi ning peadirektor Igor Rõtov kutsub üles Toomasest eeskuju võtma.

Äripäeva toimetuse poolt ellu kutsutud investor Toomase aktsiaportfell tegi möödunud nädalal kõigi aegade rekordi. Aastal 2002 investeeritud 63 908 eurot (tookord miljon Eesti krooni) kasvas juuni lõpuks 210 000 eurole. Toomasest on põhjust eeskuju võtta.

Muljetavaldav tulemus, mille üle oleme uhked. Investor Toomas on olnud edukam mis tahes samal ajaperioodil alustanud Eesti pensionifondist. Toomase investeering on olnud edukam ka aktsiaseltsi Äripäev põhitegevuse väärtuse kasvust, mis küll ka on samal ajaperioodil kasvanud ligikaudu kaks korda.

Samal ajal on valdav osa kodumaistest hoiustajatest hoidnud raha jooksvalt pangakontol. Toomasega võrdsel stardipositsioonil olnud tuhanded sääste omavad inimesed on tänaseks Toomasest kolm korda vähem oma raha kasvatanud. Aga olen üsna kindel, et see väike osa Äripäeva lugejatest, kes kümmekond aastat tagasi Toomase eeskujul aktsiatesse investeerima hakkas, on suutnud oma vara mainimisväärselt suurendada. Mitmeid neist kindlasti ka edukamalt kui investor Toomas.

Mõte investor Toomas luua tekkis toimetuse ajurünnaku käigus. Püüdsime leida uusi võimalusi, kuidas inspireerida lugejat investeerima, anda talle tuge ja informatsiooni. Adusime, et pelgalt börsiuudiste edastamine ja teoreetilised artiklid pole selleks veenvad, tuleb ise käed külge panna. Eraldasime teenitud tulust miljon krooni ning investeerisime selle aktsiatesse. Valikute tegemisel manasime endale silma ette tüüpilise ettevõtliku eestlase, kelle ristisime Toomaseks. Nüüdseks juba üle kümne aasta on Äripäeva börsiteemadel kirjutavad ajakirjanikud teinud Toomase nimel otsuseid aktsiate ostuks ja müügiks.

Ei salga, et esialgu oli hirm ka läbi kukkuda. Hirm mitte niivõrd miljoni krooni pärast, vaid kartus ebaõnnestumise korral kaotada lugejate usaldus. Seda suurem on aga rõõm ja uhkus täna. Ühelt poolt kolmekordistasime investeeritud kapitali, kuid palju tähtsam on meile, et suutsime lugejatele pakkuda unikaalset väärtust. Läbi aegade on investor Toomase otsustesse kõige rohkem panustanud börsitoimetajad Raivo Sormunen ja Romet Kreek.

Kuigi edukas minevik ei garanteeri veel edu tulevikus, kutsun ka täna üles kõiki hoiustajaid võtma Äripäeva investor Toomasest eeskuju ning oma raha pangakontol hoidmise asemel investeerima. Minimaalne eesmärk võiks olla lähema kümne aasta jooksul oma tänaseks säästetud raha kahekordistada. Selleks on mitu võimalust. Pangad käivad meile peale, et investeeriksime fondidesse. Raudkindla investeeringuna soovitakse tihtipeale kinnisvara. Tavidi juht Alar Tamming näeb riskikindla investeeringuna füüsilist kulda. Kõige traditsioonilisem tähtajaline hoius ehk deposiit pole olematu intressi tõttu hetkel aga üldse aktuaalne.

Minu eelistus oleks igal juhul aktsiaturg. See on igale haritud inimesele kõige käepärasem võimalus. Aktsiaid osta ja müüa on väga lihtne. Alustada saab ka väikeste summadega. Valikuvõimalused on lõputult avarad. Ainus võrdväärne alternatiiv oleks minu meelest hakata ise ettevõtjaks. Kuid selleks pole paljudel meist soovi, sünnipäraseid eeldusi või ka õnne. Seevastu aktsiate soetamise järel võib igaüks meist tõsta ennast omaniku staatusesse ning nautida tulevikus ettevõtjaga võrdväärset tulu.

Loomulikult kätkeb aktsiaturg ka rohkeid riske ja karisid. Kuigi pikaajalised investorid on enamasti päeva lõpuks plussis, leidub nende seas küllalt ka kaotajaid. Kuid kas pole nii, et raha sukasääres hoides oleksime kaotajad juba ette ning välistaksime riskihirmus oma vara kasvatamise võimaluse üldse?

Investeerimisõpikuid on kirjutatud tuhandeid, üks targem kui teine. Järgnevalt markeerin aga mõned mulle endale olulised printsiibid, millest on juhindunud investor Toomas ning mida saab lihtsalt järgida igaüks.

Esiteks eelistab Toomas osta aktsiaid otse, ilma fondide vahenduseta. Fondide kasuks räägib investeeringute parem hajutatus ja professionaalne juhtimine. Miinuseks on aga kopsakad teenustasud. Investeeringute hajutamisega saab aga investor ise hakkama. Väiksema portfelli puhul saavutatakse fondidega võrreldav hajutatus ka siis, kui ostetakse ühe aktsia asemel võrdsetes proportsioonides viis või kümme erinevat aktsiat. Lisaks pakub ise investeerimine põnevust ja rõõmu kordaminekute korral. Ning ka ebaõnnestumise puhul saame süüdistada vaid iseennast.

Teiseks vaatab Toomas investeerimisvõimalusi alati globaalselt. Kuigi ka pisikesel Eesti aktsiaturul on huvitavaid väärtpaberid, pakub muu maailm palju avaramaid võimalusi. Olen kokku puutunud, et paljud inimesed lihtsalt ei tea, et igas Eesti pangas on võimalik mõne hiireklõpsuga osta erinevate ettevõtete aktsiaid nii USAs, Euroopas kui ka arenevates riikides. See on tõesti nii. Samas võiks igas investoris olla ka kübeke patriooti ning vähemalt üks kodumaine väärtpaber võiks portfellis olla.

Kolmandaks. Toomas ei osta põrsast kotis. Enne investeeringu sooritamist peame endale selgeks tegema, mis on ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed. Selleks aga pole sugugi just vaja teha finantsharidust nõudvat bilansi uurimist või äriplaani süvaanalüüsi. Küll aga tasuks vaadata ettevõtte ajalugu, millistel turgudel ta tegutseb, mõnikord on väga oluline teada sedagi, kes on ettevõtte juht. Investoritel, kes näiteks tegid 10 aastat tagasi panuse Steve Jobsi isikusse, on tänaseks käsi kullas. Kui me näiteks usume, et India on oma ühiskonna arenguga õigel teel, siis tasuks leida tugeva turupositsiooni ja hea ajalooga sealne ettevõte.

Neljandaks. Toomas ei heitu ühekordsetest ebaõnnestumisest ning ei tee hetkeemotsiooni põhjal otsuseid. Ka kõige andekamatel investoritel on alati kaotusi, see käib mängu juurde.

Viiendaks. Toomas ei ole päevakaupleja ega spekulant, kes istub hommikust õhtuni punaste silmadega arvuti taga ja püüab ostes ja müües aktsiate lühiajaliste liikumiste pealt kasu lõigata. Aktsiat tuleb ikkagi osta vähemalt paari aasta perspektiivis. Alati tasub endale meelde tuletada tõsiasja, et valdav osa pikaajalistest investoritest on lõpuks võitjad, aga amatöörist päevakaupleja on sisuliselt võrreldav kasiinosõltlasega. 80% isehakanud spekulantidest mängib oma raha maha.

Kokkuvõtvalt julgustaksin kõiki lugejaid jätkama või alustama oma investeeringuid juba täna. Äripäev omalt teeb kõik endast sõltuva, et hoida teid igapäevaselt investeerimismaailmaga kursis. Atraktiivne viis oma investeeringute edukust mõõta on jätkuvalt võrrelda seda investor Toomasega.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. July 2014, 12:17
Otsi:

Ava täpsem otsing