Viis nõuannet Warren Buffetti fännidelt

Omahasse oli kogu maailmast kokku tulnud enam kui 40 000 investorit, seepärast kasutasin juhust, et saatusekaaslastega juttu vesta.

Üsna kiiresti selgus nukker tõsiasi. Eestis on küll kombeks rääkida suurest investeerimisele eelnevast säästmisest, kuid mujal maailmas käivad asjad teistmoodi. Võib-olla sattus mulle nimme ette seda sorti rahvas, aga enamjaolt oli tegu kas ettevõtjate või kõrgelt tasustatud palgatöötajatega. Ei kohanud mina ühtegi, kes oleks kõhu kõrvalt kokku hoidnud, et suuremat aktsiapakki osta.

Muster oli selline, et kõigepealt suurendati sissetulekuid, raha hakkas üle jääma, midagi muud mõistlikku peale investeerimise ka pähe ei tulnud. Ehk siis: esimese asjana tuleb leida võimalus oma sissetulekute suurendamiseks.

Kuigi ma olen pikaajaline investor, siis teen teinekord ikka seda pattu, et müün mõne aktsia, mis mu meelest piisavalt kiiresti ei tõuse. Berkshire Hathaway aktsionäride koosolekul käinud rahvas on teist masti. Kõik kinnitasid kui ühest suust: ei, Buffetti aktsia pole kaugeltki nende elu parim investeering. Aga see on üks väheseid asju portfellis, mida plaanitakse hoida nii kaua, kui vähegi võimalik. Sest see läheb edasi küll väikeste, aga kindlate sammudega.

„See on nagu pensionifond,“ ütles üks investor Buffetti lemmikkomme ostes. Alates 1996. aasta mai avapaugust on B-aktsia tõusnud peaaegu 750 protsenti.

Kuna koosolek sattus ajale, mil Buffett teatas esimest korda üheksa aasta jooksul suurest kvartalikahjumist, siis avanes mul haruldane võimalus näha tuhandete kaasinvestorite reaktsioone. Kui muidu krigistan üksinda toavaikuses hambaid, siis nüüd sai uute sõpradega kohe muljeid vahetada.

Ja mis selgus? Kvartalikahjum jättis kõiki külmaks. Hoopis olulisem oli kaasinvestorite jaoks Berkshire Hathaway ettevõtete olukord. Niikaua, kuni need kasvavad ja kasumit toodavad - ja tundub, et see trend jätkub ka tulevikus -, ei näinud keegi põhjust muretsemiseks. Lühiajalised kahjumid on äris normaalsed.

Et Eestis juba kriisi oodatakse, uurisin, mida teised asjast arvavad. See jutt võttis aktsionärid samamoodi õlgu kehitama nagu Buffetti kvartalikahjum. „Majandus on tsükliline, tuleb tõus, tuleb mõõn. Tuleb lihtsalt üle elada, mitte paigutada kogu oma raha aktsiaturule ja võtta asju rahulikult,“ kõlas konsensus.

Aktsionäride koosolek Omahas meenutab rokk-kontserti. Aga sellist, kus ei pea peale passima, et keegi su rahakotti ei varastaks. Kõik on kas miljonärid, ja kui mitte just miljonärid, siis piisavalt jõukad, et lunastada süümepiinadeta lennupilet Ameerika südamesse, kus hotelliärimehed on hinnad kümnekordseks keevitanud.

Korraliku aktsiaportfelli kasvatamisest on kõikidel kohaviibijatel sarnane arvamus: tuleb pidevalt panustada ja piisavalt hajutada! Ei mingit mõne euro kaupa tilgutamist - aktsiaid peaks soetama võimalikult regulaarselt ja vähemalt sadade dollaritega. Siis ei saa ise arugi, kuidas konto kasvab. Ning see vähendab ka stressi: kui kogemata on valitud kehvem aktsia, siis ühelt poolt aitab ülejäänud portfell langust kinni püüda ja teisalt on teadmine, et kohe tuleb uue ja parema panuse võimalus.