Minu investeeringust lasti õhk välja – magan jätkuvalt marurahulikult

Leidsin suvepuhkuse kõrval viimaks mahti ka Norra naftafirma Equinori viimase kvartaliaruande läbi lugemiseks. See, juuli lõpus ilmunud aruanne käib juunis lõppenud teise kvartali kohta. Aktsia selle aruande avaldamisele just ülearu suure liikumisega ei reageerinud ja osalt ka seetõttu polnud mul selle lugemisega kiiret, sest paistis, et aktsionäre aruande sisu ei üllatanud.

Tegelikult võiks selle aruande pealkirjastada “Tagasipöördumine normaalsusse”. Sealt on näha, kuidas on kadunud kõik mulluse, energiaturgudele erakordsete liikumiste aastaga teenitud kasumid ning asemele on tulnud taas n-ö hall argipäev. Lihtsalt seepärast, et võrdlusalus on erakordne, võivad tänavused majandustulemused kahvatud välja paista.

Teise kvartali käive küündis Norra naftafirmal 22,87 miljardi dollarini, mis on 37% vähem kui aasta varem samas kvartalis. Esimese poolaasta käive oli kokku 52,1 miljardit dollarit, 28% mullusest vähem.

Equinori teise kvartali tegevuskasum oli tänavu 7,05 miljardit USA dollarit ja mullu samal ajavahemikul 17,73 miljardit dollarit. Niisiis vähenes tegevuskasum mulluse sama kvartaliga võrreldes 60%.

Kui vaadata esimest poolaastat tänavu ja mullu, on tegevuskasumi kahanemine väiksem (46%), aga samuti märkimisväärne: 19,57 miljardit tänavu, 36,13 miljardit mullu.

Maksujärgne kasum oli tänavu teises kvartalis 2,25 miljardit, 57% vähem kui mullu. Poolaastaga teenis Equinor maksujärgset kasumit 5,76 miljardit dollarit, mis on 47% vähem kui aasta tagasi.

Väheneva kasumi põhjus on aruandest ilmselge: kui mullu teises kvartalis sai Equinor toodetud toornafta barrelist keskmiselt 106,9 dollarit, siis tänavu 30% vähem: 70,3 dollarit. Naftabarreliteks on ettevõte ümber arvestanud ka tulu maagaasist.

Mullu samal ajal oli teatavasti Venemaa rünnak Ukrainale täies hoos ja terve Euroopa rebis end lahti Vene gaasi- ja naftasõltuvusest, mis muutis turud vägagi volatiilseks ja võimaldas Lääne energiafirmadel suurenenud nõudluselt ja hinnakõikumistelt teenida. Nüüd on Euroopat Venemaa külge sidunud energiaköidikud katki nüsitud, enamjaolt ning turg on stabiliseerunud.

Energiafirmade aktsionäride kurvastuseks on turg stabiliseerunud madalama hinna juures kui mullu. Kahjuks pole tulemas ka sellist gaasipidu nagu mullu suve lõpus kui Euroopa talveks valmistus ja reservuaare täitis. Talv, milleks valmistuti, oli oodatust leebem, kõike gaasi ära ei kulunudki. Nüüd on reservuaarid juba varakult täis pandud, ootamatusi ega paanikat ei tule.

Teises kvartalis müüdi Euroopale torugaasi keskmiselt 11,5 dollarit/mmbtu (Metric Million British Thermal Unit, rahvusvaheline gaasi mõõtühik, mis vastab 27,1 kuupmeetrile maagaasile). See hind on mulluse sama perioodiga võrreldes 34% madalam.

Equinor kasutas vähenenud gaasinõudluse ja kukkunud hinna perioodi ära ning tegi poole teisest kvartalist oma LNG-tehastele Hammerfestis ja Nyhamnas hooldust. Mis omakorda vähendas gaasiga teenitud müügitulu.

Samal ajal viis mullune tootmismahu suurendamine Johan Sverdrupi maardlas Põhjameres uue tootmisrekordi saavutamiseni: 0,755 miljonit barrelit päevas. Pärast teise kvartali lõppu teatas Equinor ka uuest perspektiivsest kohast Trolli-Frami maardlas, mis võib sellegi maardla toodangu uue tipptulemuseni tõsta.

Iseenesest on hea uudis, et Equinor langeva hinna juures tootmismahtu suurendada suudab ja ikkagi veel kenasti kasumlik on. See aitab täita Euroopas seda tühikut, mis Vene nafta ja gaasi lahkumisel jäi.

Samas võis Equinor raporteerida häid uudiseid ka taastuvenergia vallast. Algas maailma suurima tuulefarmi, Suurbritannia külje all asuva Dogger Banki esimeste tuulikute paigaldamine. Pargist tulevad esimesed megavatid juba tänavu ja stabiilset toodangut peaks esimene etapp andma tuleva aasta kolmandas kvartalis.

Poola päikesefarmid ja Norras lisandunud ujuv tuulefarm Hywind Tampen tõstsid Equinori teise kvartali taastuvenergia toodangu 345 gigavatt-tunnini, mis on 6% rohkem kui mullu samal ajal. Kokku küündis Equinori taastuvenergiafarmide käive teises kvartalis 0,95 miljardi dollarini, mis on pea kolmekordne tõus mulluse sama ajaga võrreldes.

Kui siia lisada nüüd äsjane Equinor Brasiilia taastuvenergiatootja Rio Energy ost ja Dogger Banki käivitumine, on selge, et Equinori taastuvenergiaosakonna käive ja tulu suurenevad järgmistes kvartalites sama kiires või isegi kiiremas tempos. Kahtlemata teeb taastuvenergia kerkimine tuluallikana nafta- ja gaasitootmise kõrvale aktsionäridele rõõmu, sest võimaldab ettevõttel valutumalt toime tulla rohepöörde ja fossiilkütustest loobumisega tulevikus.

Kui eelöeldule otsa panna veel peatselt välja makstav 0,3 dollarine tavadividend aktsia kohta ja 0,6 dollarine erakorraline dividend, mis kujutab endast mulluse kasumikuhja jagamist aktsionäridega, võib aru saada, miks kauplejad Oslo börsil Equinori käibe ja kasumi kukkumist rahulikult võtsid.

Minagi võtan asja marurahulikult, sest minu ajavahemikus 2015-2019 kokkuostetud positsiooni keskmine soetushind on 145,83 Norra krooni. Kuniks ma aktsiaid maha ei müü – ja seda pole mul mõtteski – ei pea ma ka kalkuleerima, palju ma vahepeal euro suhtes odavnenud Norra krooni kursiga kasumist kaotanud olen (umbes 15%).

Seni vaatan börsihinda, mis on täna 317,6 krooni ja arvutan, et puhtalt hinnatõusult on tootlus 119,3%. Sinna lisanduvad veel dividendid, mida olen saanud üksjagu. Pole üldse paha!

Minu keskmine soetushind Equinori aktsia puhul on 145,83 norra krooni. Arvestades, et ettevõte maksab sel aastal aktsionäridele omanikutuluna 12,08 krooni aktsia kohta, teeb see minu jaoks dividenditootluseks maksueelselt 8,3 protsenti.