Eva-Maria Kangro: ka teadmatuse aktsepteerimine on osa mängust

Siin me oleme – COVID-19. Kogu maailm on segaduses, ettevõtted tule all ja inimestel esineb kriisile kohaselt palju stresskäitumist. Mida teeb Eesti? Eesti häkib.

Toimus globaalne veebipõhine häkaton "Hack the crisis", mis organiseeriti rekordilise ajaga, et lahendada koroonaviiruse pandeemiat ja väljuda kriisist tugevamalt kui kunagi varem. See on hea näide kriisiolukorrast tingitud uute võimaluste loomisest. Kuidas aga sellest ärevas ajas tagada avatud meel?

Suured ja ootamatud muudatused vajavad järsku kohanemist, mis on tõeline väljakutse kõigile. Ebakindlustunde ja psühholoogilise turvalisuse puudumise tõttu satuvad inimesed tõenäoliselt suurde stressi, mis ei aita kaasa kahe jalaga maa peal püsimisele ning paindlikule mõtlemisele. Mida rohkem on inimestel kontrolli oma elu üle praegu, seda paremini nad hakkama saavad. Ka teadmatuse aktsepteerimine on osa mängust. Seega on ebakindlates tingimustes hädavajalik pääseda juurde toetavale teabele ja juhistele, et hiljem valutult taastuda.

Sellegipoolest on mündil mitu külge. Ootamatud olukorrad võivad stimuleerida ka loomingulist mõtlemist, mis viib uute lahenduste ja nutikate eksperimenteerimisteni.

Loomu poolest sobib kaugtöö kõige paremini introvertsetele ja ambivertsetele inimestele – neile, kes vajavad enim privaatset ruumi ja aega. Ekstraverdid peavad kodukontoris töötamise kontekstis loomulikult nägema rohkem vaeva struktuuri loomise ning enesejuhtimisega. Samuti on eelis neil, kes ka tavapärases olustikus on väga kohusetundlikud, hea keskendumisvõimega ja tugeva enesedistsipliiniga.

Esiteks hoolitsege psühholoogilise turvalisuse eest. Väljendage siirast empaatiat ning julgustage inimesi nii küsimusi esitama kui ka tagasisidet jagama. Tobedaid küsimusi ega tähtsusetuid muresid pole.

Teiseks pöörake tähelepanu virtuaalse suhtluse ja koostöö arendamisele. Looge ja katsetage võimalusi, kuidas inimesed efektiivselt oma ülesanded tehtud saaks.

Kolmandaks veenduge, et suhtlemisrollid oleksid selged ja inimesed teaksid, kes mille eest vastutab.

Niisiis, olge olemas ja kergesti juurdepääsetavad, kasvatage empaatiavõimet ja tagage läbipaistvus. Mida suurem on ebakindlus, seda tugevam on vajadus juhi kohaloleku, konkreetsuse ja julgustavate sõnumite järele. Pidage meeles, et aus sõnum "ma ei tea" on palju parem kui vaikus.

• Seadke sisse enda jaoks kasulikud rutiinid.

• Looge sobiv ja mugav töökeskkond.

• Keskenduge ainult sellele, mida saate teha, mitte sellele, mida ei saa.

• Olge agiilsed – liikuge samm-sammult, suhelge ja õppige kogemusest.

Peamine oht on meie kalduvus toetuda ootustele. Inimesed kipuvad üle hindama oma võimekust piiratud tingimustes asjad tehtud saada. Kaugtöö rannast võib tunduda ahvatlev, kuid tegelikkuses on olukord märksa mitmetahulisem. Samuti võib osutuda töö, perekonna ja muude elu aspektide vahel tasakaalu saavutamine parajaks väljakutseks. Seadke mõistlikud piirid!

Kui puuduvad selged mängureeglid omavaheliseks suhtluseks ja infojagamiseks, siis see võib omajagu kõigutada usaldust ja läbipaistvust. Osade jaoks meie seast on sotsiaalne eraldatus eriti raskesti talutav. Seega võivad nii mõnelgi inimesel ilmneda isegi depressiooni tunnused nagu üksindus, abitus, häiritud magamine, huvi kadumine igapäevaste toimingute vastu jne.

• Seadke sisse oma produktiivse tööaja struktuur ja rutiinid ning kooskõlastage plaan perega. Sel moel on teil oma raamistik asjade tegemiseks ja teie läheduses olevad inimesed saavad teie vajadustega arvestada.

• Seadke end sisse, nagu kontoris ikka. Vaimne seotus, mille teete töö ja teatud vormilise seisundi vahel, võib toetada teie produktiivsust ning pole mingit põhjust, et kaugtööd tehes peaks see tunne kaduma.

• Valige töötamiseks paik, mis soosib süvenemist ja lainel püsimist. Voodi ei pruugi olla selleks parim valik.

• Alustage ja ärge viivitage. Muidu satute varem või hiljem raskustesse.

• Tehke endale keeruliseks sotsiaalmeedia kasutamine. Hoidke nutiseadmeid lihtsalt suletuna ja eemal.

• Keskenduge ühele asjale korraga. Rööprähklemist, see tähendab ühel ajal tähelepanelikult mitmele asjale keskendumist, pole olemas. Mida rohkem me lubame oma tähelepanumasinal ühelt ülesandelt teisele hüpata, seda kauem aega asjade tegemiseks kulub.

• Tehke selged pausid. Veenduge, et teil oleks aega lõõgastuda, liikuda ja suhelda. Võtke seda tõsiselt!

Veenduge, et toimuksid regulaarsed veebikohtumised – nii üks ühele kui ka grupivestlused –, kus keskendute tingimata ka teemale "kuidas läheb?". Psühholoogiline kaugus nõrgendab avatust. Seega julgustage inimesi usalduse ja turvalisuse säilitamiseks oma muresid jagama ja andke aktiivsele kuulamisele võimalus.